Imbi Jäe: Kes joob meist rohkem? (2)

Imbi Jäe: Kes joob meist rohkem?

 

Konjunktuuriinstituut uuris alkoholiturgu ning tuvastas, et ehkki alkoholitarbimine on vähenenud – läinud aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke keskmiselt 9,7 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta, seega 4,1 protsenti vähem kui aasta tagasi –, on illegaalse viina tarbimine suurenenud võrreldes aastataguse ajaga 11 protsenti. Kas meid võiks lohutada see, et ehkki majanduslangus on vähendanud alkoholitarbimist kõigis Põhjamaades, juuakse siiski nii Eestis kui ka Soomes väga palju, ning et soomlased joovad meist rohkem?

Ehkki saarlaste joogikultuuri ja joomisharjumuste, samuti alkoholitarbimise kohta eraldi uuringut tehtud ei ole, peaks praegu läbiviidav tervisemõjurite uuring andma andmeid ka maakondade ja kohalike omavalitsuste inimeste käitumisest ning ülevaate tervist mõjutavatest teguritest. Siis peaks selguma ka see, kuivõrd alkohol saarlasi mõjutab.

Peab kohe algatuseks ütlema, et tõesti ei ole tehtud sellist
uuringut, mis annaks ülevaate, kui palju tarbivad alkohoolseid jooke saarlased. Küll aga kutsuksin üles kõiki neid, kelleni jõuab tervise arengu instituudi küsitlus, sellele vastama.

Paikkonna tervisemõjurite uuringu küsimustik koosneb kolmest suuremast osast. Need on taustandmed nagu sugu, vanus, elukoht jms, ja tervisekäitumist ehk inimese tervislikku seisundit puudutav osa, mis hõlmab toitumist, alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamist, kehalist aktiivsust. Kolmas osa küsimusi puudutab keskkonnast tulenevaid tervisemõjureid: teenuste kättesaadavus, turvalisus, suhted lähedastega ja kogukonna aktiivsus.

Nagu näete, on seal muuhulgas sees ka alkoholitarbimise teema ning tulemus aitab kindlasti omavalitsustel hiljem paremini oma terviseedenduslikke tegevusi planeerida. Nii saavad kõik küsimustikku täites kaasa rääkida oma linna või valla paremaks elukohaks muutmisel. Samuti saab pildi maakonna inimeste tervisemõjuritest ning tulemust on võimalik hiljem kas siis teiste maakondade või valdade lõikes võrrelda ja analüüsida.

Siinkohal tahaksin aga väga kiita Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilast Piret Põldu, kes on teinud uurimistöö alkoholitarbimise mõjust oma eakaaslaste seas. Tegemist on väga huvitava ja asjaliku materjaliga ning ütlen ausalt, et kavatsen uurimuses väljatoodut kasutada oma edaspidises töös.

Kui minult aga küsida, mida mina arvan meie alkoholipoliitikast, siis on mul siin oma üpriski kindlad seisukohad. Kui öeldakse, et Soomes, mis on meist mitu korda suurem, on vaid 346 viinapoodi, siis Eestis on alkoholiga kauplevaid kauplusi tervelt 2620.

Oleks minu teha, piisaks Kuressaare linnas vaid ühest viinapoest, nagu see kunagi ka oli. Usun, et müügikohtade vähendamine oleks kindlasti üks säärane tegur, mis piiraks näiteks noorte hulgas alkoholi vähese kättesaadavuse tõttu ka selle tarbimist. Teine teema on meie ööklubide lahtiolekuajad ehk siis pidude toimumise kellaajad. Ma ei ole nii vana inimene ju ka, aga siinkohal tuleb heietada vanainimeselikult, et meie ajal…

Sest sel “meie ajal” lõppesid peod siis, mil nad praegu algavad – südaöö paiku. Olen kuulnud noori ütlemas, et nad magavad enne peoleminekut ennast välja. No kas see on siis normaalne? Peod kestavad meie klubides nii kaua, kui rahvas tahab. Mäletan oma noorusajast, et oli ikka kindel kellaaeg ja sulle anti umbes pool tundi jutu lõpetamiseks ja asjade kokkukorjamiseks.

Seegi on kurb, et needsamad tänased klubides käijad on ju praegused noored inimesed (teisiti see ei saakski olla), kes on oma peret loomas või on seda juba teinud. Mis pereinimesed aga sellised on, kui pärast peolt tulekut magatakse maha terve järgmine päev või vähemalt pool sellest?

Üks mure on mul veel, mis küll ei puuduta otseselt alkoholitarbimist, aga jooke küll. Ja need joogid on energiajoogid. Mida küll mõtlevad need vanemad, kes lubavad oma 10–11-aastasel lapsel neid tarbida? Kui keegi ütleb nüüd, et alkoholimüügi piirangud toovad kindlasti kaasa salaviinaäri õitsengu, siis võib ilmselt üsna kindlalt öelda, et salaviin on olnud vanadel aegadel ja ei kao see ka praegu kuhugi.

Ja see, kas inimesed seda solki tarbivad või mitte, sõltub nende tervisekäitumisest. Me ju mäletame kõik Pärnu etanoolijuhtumit, mis tõi kaasa päris palju ohvreid. Inimesed ju ikka ise otsustavad, mida ja kust nad ostavad ning mida tarbivad. Sestap tuleb suurt rõhku panna tervisekäitumisele, inimeste teadlikkuse tõstmisele.

Imbi Jäe
Saare maavalitsuse tervise-edenduse peaspetsialist

Artikkel väljendab Imbi Jäe isiklikke seisukohti

 


 

KOMMENTAAR
Juhan Nemvalts
arst
Kui rääkida meie inimeste alkoholitarbimisest, siis on ikka kole pilt küll, kui vaatad reede õhtul, kuidas noored inimesed, vanuses 19–29 laovad kassalindile 6–8 Lauaviina ning natuke süüa-juua ka. Poodi tullakse küll mitme autoga, aga kange alkoholi kogused, mida ostetakse, on ka suured ja ju need siis ka ära tarbitakse.

Et ma ise öösiti linnas ringi ei liigu, ei tea ma, milline tänavapilt öösiti on, kuid kui meenutada seda aega, mil maavalitsuse alt keldrist sai viina osta kella kaheni öösel, oli see olukord ikka hull küll. Sestap on hea, et müügi kellaaeg on siiski paika pandud ning usun, et see piirang ikka aitab kaasa napsutamise vähendamisele. Isegi vahel näed, et kui jõuad maalt tulles hiljem linna ja astud poodi sisse, on viinaletid juba lindiga ääristatud. Nii jääbki mõni pudel ostmata.

Mina ei usu küll seda, et tänapäeval, kui inimesed palju autodega sõidavad, müügikohtade vähendamine alkoholi kättesaadavust vähendaks. Kui Saaremaal oleks ainult üks viinapood, oleks see maainimeste diskrimineerimine ning linnainimesed saaksid ju soovitu ikka kätte. Küll siis seal poes oleks ka nii palju müüjaid tööl, et sabasid ei tekiks.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)