Saaremaa bränd pole õiget hoogu veel sisse saanud (31)

Saaremaa bränd pole õiget hoogu veel sisse saanud

VAJAB HOOGU JUURDE: Saaremaa brändi täielikuks töölehakkamiseks ootab Saaremaa arenduskeskus häid ideid nii ettevõtjatelt kui ka avalikult sektorilt. Fotol Merit-Rin Arro.
Foto: Egon Ligi

Kuressaares kogunesid eile ühisturundusseminarile Arensburg Boutique Hotel & Spa konverentsisaali kohalikud ettevõtjad ja turundustegelased, et arutada muuhulgas Saaremaa brändi õnnestumisi ja arenguruumi.

Saaremaa arenduskeskuse turismispetsialist-konsultant Merit-Rin Arro nentis kogunemisel, et sarnaseid üritusi on nad ka varem korraldanud, kuid nagu kuulda on olnud, ei ole bränd veel käima läinud. “Ning sellele, mis veel ei tööta, tuleb ise hoogu juurde lükata,” märkis Arro.

Saaremaa bränd põhineb tema sõnul n-ö kolmel sambal, mis võtavad kokku maakonnale omased ja erilised tunnused läbi kolme põhiteema – saarelisus ja merelisus, pärand ja kultuur ning saarlased ja keskkond. Läbivaks tunnuslauseks sai sel brändil meretarkus, mis omakorda võtab kokku 8000 aastat pärandit ja leidlikkust.

Põhjus, miks bränd loodud sai, oli Merit-Rin Arro sõnul see, et taheti kujundada tarbija – kliendi, külastaja, elaniku – kuvandit Saare maakonna kohta. Selle väärtused töötati välja fookusgruppi kuuluvate inimeste arvamustest lähtudes ja tehti kolm erivärvilist märki.

Sinise keerisega turismivaldkonnale ja avalikule sektorile, kirju tööstusele ja tootmisele ning rohelise keerisega põllumajandusele ja mahetoodetele. Arro tõi välja mõningaid näiteid, kus Saaremaa bränd seni kasutust leidnud on – näiteks erinevatel meenetel ja toiduainetel, ka jookidel, Kihelkonna ja Lümanda valda tutvustavatel voldikutel , www.visitsaaremaa.ee kodulehel, kohandatult Abruka veebilehel ja reklaammaterjalidel. Märgi omaks võtjaid on seni aga suhteliselt vähe ning sellest andis tunnistust ka seminaril toimunud arutelu, kus ettevõtjad tõid välja küsitavusi brändi osas. “Kindlasti on Saaremaa brändi kasutamisaktiivsus tõesti veel väike,” möönis Arro.

Suhtekorraldaja Reet Truuväärt uuris arenduskeskuselt, kas brändi on ehk tulevikule mõeldes plaanis ka edasi arendada või ümber kujundada. “Kuna meil endal sellist vaba raha ei ole, siis ma rõhutaks, et kui näiteks turismiinimesed ja mahetootjad leiavad, et nad oleksid valmis märki kasutama, aga mitte päris sellisel kujul, siis ma leian küll, et on võimalik leida viise, kuidas see kirja panna ja kujundada,” rääkis Merit-Rin Arro.

Arenduskeskuse juhataja Piret Pihel tõi välja, et iseenesest müüb juba sõna Saaremaa ennast ise väga hästi. Saarlaste jaoks on aga põhiprobleem see, et seda ei osata oma “kullakoorma” ette rakendada. “Me ei oska seda vähemalt minu hinnangul piisavalt oma huvides ära kasutada,” tunnistas ta. Seepärast tuleks Piheli sõnul ettevõtjatel märki rohkem kasutama hakata, et Saaremaa nimi muutuks veelgi müübivamaks.

“Praegu vajaksime abi ja tuge mitte ainult ettevõtjatelt, vaid ka avalikult sektorilt,” märkis Pihel, viidates, et head ideed, kuidas bränd suurema hoo sisse saaks, on väga oodatud. Arutelul pakuti esialgsete mõtetena, et märki võiks promoda näiteks parvlaevadel ja üleriigilises meedias. Lisaks vajaks see näiteks mõnd arvamusliidrit n-ö eestkõnelejaks. “Üks mõte on leida riigikogu tasandil selline inimene, näiteks Urve Tiidusega võib-olla rääkida,” pakkus Pihel.

Seminarilt jäi kõlama ka ettevõtja Robert Pajussaare mõte, et bränd ei tohikski ehk nii vabalt kõigile kättesaadav olla. Tema hinnangul peaks see olema n-ö lisandväärtus, mille poole püüelda ja mille saamiseks tuleks kindlad kriteeriumid täita.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 224 korda, sh täna 1)