Vigastatud jalgpallurile kiirabi kutsumine läks üle kändude (16)

Vigastatud jalgpallurile kiirabi kutsumine läks üle kändude

KUKKUMINE: Tiimikaaslased aitavad õnnetult kukkunud jalgpallurit.
Foto: Egon Ligi

Kolmapäeval vigastas sportlane Kuressaare staadionil mängu ajal jalga. Talle kiirabi kutsunud pealtnägijad said aga ebameeldiva kogemuse osaliseks, sest esimesele kutsele häirekeskus ei vastanud ja teisel nõudis aadressi, ning helistajale jäi mulje, et muidu abi kohale ei tulegi.

Häirekeskusest selgitati, et kõnele siiski vastati, ning kinnitati, et kiirabi sõidab alati välja ka siis, kui inimene ei oska täpset aadressi öelda.
“See on ikka jama, et häirekeskus Pärnusse ära viidi,” oli kiirabi Kuressaare linna staadionile kutsunud mees nördinud. Asi saigi alguse traumast palliplatsil. Kuna jalga vigastanud poiss oli väga kahvatu, ei osanud juuresolijad täpselt hinnata, kui tõsine võib tema vigastus olla, ja otsustasid kiirabi kutsuda.

Esimesel korral kutsus telefon pikka aega, kuid vastu ei võtnud keegi. Natukese aja pärast helistas mees uuesti ja kui nüüd kõne vastu võeti, palus ta Kuressaare staadionile kiirabi saata.

“Minu käest küsiti, et kus te täpselt asute,” imestas mees, kel ei tulnud kohe pähegi, millisel aadressil staadion asuda võiks. Ka helistaja kõrval seisnud mehe sõnul pidi kiirabisse helistanud mees pikalt selgitama, kus ta asub ja kus staadion asub ja et ta tõesti täpset aadressi öelda ei oska, seega palus ta kiirabitöötajatele edasi öelda lihtsalt linnastaadion.

Häirekeskuse pressiesindaja Edvi Freibergi sõnul helistati häirekeskusse 4. mail kell 18.37. “Kuna sel ajal oli palju kõnesid ja häirekeskuse Lääne-Eesti keskuse töösaali päästekorraldajad olid kõnedele vastamisega hõivatud, suundus kõne Põhja-Eesti keskusse,” selgitas Freiberg, kelle sõnul oli esimese kõne pikkus kolm sekundit ja see katkes.

Freiberg arvas, et kõne võis katkeda näiteks seetõttu, et päästekorraldaja võttis küll kõne vastu, kuid ei jõudnud veel vastata ehk siis küsida, mis juhtus. Helistaja ei mallanud aga oodata ja arvas, et keegi ei räägi temaga, ning katkestas kõne.

“Häirekeskuses ei ole kõnedel ootejärjekordi ja kõigile kõnedele vastatakse,” kinnitas Freiberg, lisades, et selle tagab kõnede ülevoolusüsteem, mis edastab helistajale märkamatult kõne häirekeskuse sellesse keskusse, kus on antud hetkel vaba päästekorraldaja. Teine kõne tuli Freibergi sõnul häirekeskusse minut hiljem, kell 18.38 Kuressaare staadionilt, kus mängija oli jalga vigastanud.

“Kui helistaja ei oska öelda sündmuskoha täpset aadressi, siis küsib päästekorraldaja teejuhatust,” selgitas Freiberg, lisades, et teejuhatamist tuleks alustada kõige lähemast maanteest, bussipeatusest, kauplusest või mõnest teisest objektist, mis on appiruttavatele päästjatele või kiirabibrigaadile hästi näha.

“Abi tuleb kindlasti,” ütles Freiberg, kinnitades, et kui häirekeskuse päästekorraldaja on küsimuste põhjal välja selgitanud, et inimene vajab abi, siis ei jää väljasõidukorraldus päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile kunagi edastamata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)