Lageraie pani lindude pärast muret tundma (7)

Lageraie pani lindude pärast muret tundma

VAID TEATUD KOHTADES: Raierahu ajal tehakse vähesel määral raiet kuivades alusmetsata kasvukohatüüpides. Fotol olev raiepaik on kaamerasilma ette jäänud mai alguses Kõljala kandis.
Foto: Sandre Ilvest

Mustjala–Küdema teelõigu ääres toimuv lageraie pani kohalikud elanikud muretsema nii pesitsevate lindude kui ka üleüldse liiga hoogsa raietegevuse pärast.

Saarte Häälega rääkinud murelik naine ütles, et saemürin kostis kõnealuselt teelõigult tema kõrvu sel esmaspäevahommikul. Kui naine esialgu arvas, et puid võetakse maha seoses teelaiendusega, siis kohapeal uurimas käies selgunud, et teeäärsest metsaalusest võeti maha peenemaid ja nooremaid puid ning lubati ka suuremaid võtma hakata.

Saemeestelt aru pärinud naise sõnul öeldi talle, et lageraiet on kavas teha ühtekokku 1,5 hektaril. Niisamuti minevat mõnevõrra eemal mahavõtmisele veel 3 hektarit metsa. “Kui laususin sellepeale, et jälle üks ilus marjamets läheb, siis mees ütles ainult, et RMK (riigimetsa majandamise keskus – toim) käsk,” rääkis naine. Samas tõstatas ta olulise küsimusena selle, kas praegusel lindude pesitsemise ajal on ikka kõige õigem nii ulatuslikke raietöid teha.

RMK kommunikatsioonijuht Mari-Liis Kitter selgitas Saarte Häälele, et nimetatud tee läheduses toimuvad korralised raietööd ja et tegu on metsatüübiga, kus raie on lubatud ka lindude pesitsusajast tingitud raierahu ajal. “Nimelt sätestab RMK kevadsuviste raiete strateegia – dokument, mis on aluseks raierahule ning koostatud keskkonnaorganisatsioonide nõuannete kohaselt –, et lindude pesitsusperioodil lubatakse RMK-s raieid ainult alusmetsata puhtpuistutes,” selgitas Kitter.

Sellised on näiteks pohla, kanarbiku ja sambliku kasvukohatüübid, kus alusmetsas võivad esineda vaid üksikud kadakad või muud puud-põõsad, kus pesitsevaid linde on Mari-Liis Kitteri sõnul väga vähe. Lisaks tehakse raierahu perioodil metsapatoloogi otsuse alusel metsakaitselisi raieid ja tehakse ka raadamistöid, mille järel metsamaa kasutusotstarve muutub.

Kõnealuse küsimusi tekitanud raieala kohta teatas Kitter, et RMK teeb lageraiet kahel eraldisel ja kokku 4,36 hektaril, mis ongi just pohla ja kanarbiku kasvukohatüübid. Lageraiet teeb riigimetsa majandamise keskuse tellimisel lepingupartner HMPK. Samuti tehakse kahes kvartalis, kokku 13 hektaril (ka kanarbiku ja pohla kasvukohatüübid) RMK harvesteriga harvendusraiet. RMK kommunikatsioonijuht märkis, et RMK on omalt poolt tänulik tähelepanelikule kodanikule, kelles raietegevus küsimusi tekitas ja kes otsustas asjas selgust saada.

Pesitsusaeg tingib raietööde vähenemise
Aprilli keskpaigas teatas riigimetsa majandamise keskus, et loomadel ja lindudel on alanud aasta tähtsaim aeg – vaja sobiv paariline leida, pesa punuda ja järelkasv ilmale tuua. Sel puhul kuulutas RMK riigimetsades välja juuni keskpaigani kestva raierahu.

Raietegevuse paarikuine vähendamine kaitseb ka metsamuldasid ja vähendab seenhaiguste levikut. Kahekuise raierahu ajal võetakse metsades ette hooldus-, puhastus- ja istutustööd. Erand tehakse kahjustatud metsade sanitaarraiele, et ära hoida haiguste levikut, ja raadatavale metsamaale, mille kasutusotstarve pärast raiet muutub. Samuti jätkab RMK lähtuvalt oma kevadsuviste raiete strateegiast vähesel määral raietega kuivades alusmetsata kasvukohatüüpides.

Samas ei tähenda raierahu, et talumees ei võiks oma lepikust küttepuid teha, sest seal pesitsevad pigem põõsalinnud, kelle järelkasvu väike ragistamine ei sega. Täpsemalt saab RMK kevadsuviste raiete strateegia kohta lugeda aadressil: http://rmk.ee/teemad/metsamajandamine/strateegiad-ja-moisted/kevadsuvised-raied .
Allikas: www.rmk.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 108 korda, sh täna 1)