Kristiina Maripuu: Kuidas õppida koos head tegema? (2)

Kristiina Maripuu: Kuidas õppida koos head tegema?

 

Teada on, et väärtushinnangud kujunevad välja juba noores eas ning hiljem muutuvad need vaid vähesel määral. Lapsed ja noored veedavad suure osa oma ajast koolis. Kui õppimine on meeldiv tegevus, kasvab terve ellusuhtumise ja positiivse enesehinnanguga, endast ja teistest hooliv inimene, kes mäletab kooliaega kui rõõmsat enese ja maailma avastamise perioodi. Valjala põhikoolis toimub sügisel heategevuslik perepäev-laat, mis kannab paljusid olulisi väärtusi ja annab osalistele koostegemise rõõmu.

Möödunud talv pakkus suurepäraseid suusailmasid. Valjala põhikooli perele tegi aga muret, et kõikidel lastel suuski pole ja kaugematest küladest pärit lastel kujunes suuskade kooli transportimine vägagi tülikaks. Sealt hakkas arenema soov koolile suusad muretseda. Öeldakse, et hea mõte on see, mis kasvatab uusi mõtteid. Nüüdseks on Valjala põhikooli hoolekogu eestvedamisel suuskade ostmiseks plaanis korraldada heategevuslik mihklilaat.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

Pool Eesti elanikkonnast on tegutsenud aasta jooksul vähemalt korra vabatahtlikuna (nt osalenud päästetöödel, talgutel, hoolekogu töös jne). Samas on aga üldine teadlikkus vabatahtlikust tegevusest suhteliselt madal. 2011. aasta on kodanikuaktiivsust edendav vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta. Ettevõtmise eesmärk on eelkõige üldise teadlikkuse tõstmine vabatahtlikust tegevusest, selle väärtustest ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest.

Mis siis on vabatahtlik tegevus? Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust: 1) tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustusest ega sundusest; 2) tegija ei saa rahalist ega materiaalset kasu; 3) tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks. Vabatahtlikud võivad olla nii üksikisikud kui ka ettevõtted.

Üks kitsaskohti on ka naiste ja meeste osakaal vabatahtlikus tegevuses osalemisel. Kui mingis valdkonnas kutsutakse kokku vabatahtlikke, siis on grupis alati enamuses tüdrukud ja naised. See on tore, et naissugu on aktiivne, aga ka poisid ja mehed võiksid vabatahtlikus tegevuses palju rohkem kaasa lüüa. See kehtib ka muudes eluvaldkondades, näiteks erinevatel üritustel osalemine, külaliikumises kaasalöömine jne.

Valjala sügisene laat on oma olemuselt samuti vabatahtlik tegevus, nii selle organiseerimine kui ka kogukonna hüvanguks panustamine, ning samamoodi otsitakse viise, kuidas ka isasid aktiivsemalt kaasata.

Terves kehas terve vaim

Laada idee hakkas idanema varakevadel. Siinkohal võikski tuua võrdluse taimede ettekasvatamisega. Ilmad on hakanud soojemaks minema ning seegi idee vajab väljaistutamist ehk rahvale tutvustamist. Suvega kasvab idee suuremaks ja tulemus saab seda parem, mida rohkem seda heade mõtetega väetatakse.

Sügisel saabub saagikoristusaeg, kus “valminud viljad” kokku kogutakse ning loodetavasti saavad Valjala valla inimesed tehtud tööst ja nähtud vaevast heameelt tunda. Tõeline viljade nautimine peaks saabuma alles talvisel ajal, kui koolilapsed uute suuskadega esimesi ringe teevad. Kui kellelgi seisavad kodus suusad, mida enam ei vajata, siis needki on oodatud.

Heategevuslikul laadal on peale suuskade ostu toetamise teisigi eesmärke. Üritusel plaanitavad tegevused peaksid arendama loovust, koostööd oma pere ja sõpradega, tugevdama kogukonda, propageerima terveid eluviise ja tervislikku toitu. Palju on kurdetud, et tänapäeval kipub pere tähtsus järjest vähenema ja laste jaoks ei leita piisavalt aega. Mitmesugused pereüritused võiksid seda probleemi leevendada. Valjala laada korraldajad on samuti rõhutanud pere kokkuhoidmise tähtsust ja loodavad pakkuda tegevust, milles saaks kaasa lüüa terve pere.

Üks on kindel – nalja peab ka saama! Selle peaksid tagama erinevad lavalised etteasted, võistlused ja oksjon. Ühe ideena on välja käidud huvitavate sõiduvahendite võistlus, olgu võistlustules siis tuunitud jalgratas või omaleiutatud sõiduk. Nokitsemisega saab juba suvel algust teha ja seegi arendab nii loovust kui ka püsivust.

Üks mõte on suure nunnunäituse korraldamine, milleks õpilased peaksid juba nüüd valmistuma hakkama. Noortele aednikele on palve, et nad oma suvistest toimetustest fotoreportaaži teeksid. Seda on lastel hiljem endalgi põnev vaadata ja laadal koos nunnu(de)ga laadalistele esitleda.

Lillad porgandid ja sinised herned

Hiljuti lugesin artiklit “Kuidas last arvutist aeda meelitada?”, kus oli kirjas lihtne tõde, et selleks tuleks aias tegutsemine lapse jaoks huvitavaks muuta. Näiteks anda lapsele võimalus mõni taim algusest lõpuni ise kasvatada. Kindlasti maitseb enda kasvatatud maasikas veelgi paremini ja omakasvatatud köögivilja sööb ehk seegi, kes sellest muidu üldse ei hooli. See on ühtlasi suurepärane viis tervisliku toidu propageerimiseks!

Aiatööd soovitatakse teha huvitavamaks ka tavapärasest erinevate kultuuride kasvatamisega. Porgandid ei pea olema alati tavalised oranžid, miks mitte proovida seekord punaseid? Või hoopis Pariisi porgandeid, mis on küll oranžid, aga hoopis väikesed ja ümmargused. Äkki kasvataks sel suvel hoopis pudelkõrvitsat, mille maitsvad torukujulised viljad võivad kosuda kahe meetri pikkuseks.

Kas olete näinud tumelilla koore ja oranži sisuga porgandeid, musta paprikat, kollast lillkapsast või siniste kaunadega herneid? Selliste uskumatuina tunduvate viljade kasvatamine muudab aiatöö lapse jaoks kindlasti põnevamaks. Laps võiks meelepärased seemned ka ise välja valida.

Taimede eest hoolitsemine õpetab lapsele kannatlikkust ja püsivust, lisaks saab jälgida oma töö ja hoolitsuse tulemusi. Samuti annab see teadmise, mis võib juhtuda, kui taim hoolitsuseta jätta. Ehk ongi suvehommikul lapse esimene mõte arvuti või teleka asemel hoopis see, kuidas tema taimedel läheb. Kuigi tänapäeval on võimalik ka arvuti taga istudes virtuaalset aiamaad pidada, ei tohiks me lasta päris elul endast mööda minna.

Usun, et Valjalas plaanitav perepäev õpetab lastele ja nende peredele palju head: heategevuse olemust, andmisrõõmu ja tervislikku eluviisi. Nii õpitaksegi koos head tegema – tegema head oma koolile, oma kogukonnale ja muidugi ka iseendale ja oma tervisele.

Kristiina Maripuu
arvaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)