Milline on keskmine saare mees? (15)

Milline on keskmine saare mees?

KESKMINE SAARE NOORMEES: Abiturient Oliver Mändla vastab keskmise saarlase parameetritele küll – sihvakas, tumedapäine ja heledasilmne.
Foto: Egon Ligi

Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Piret Metsamäe valis koolilõpu uurimistöö teemaks saarlaste mõõtmed ning uuris, mõõtis ja pani kirja täpsed parameetrid selle kohta, milline see keskmine saarlane siis tänapäeval õigupoolest on.

Kuigi saarlaste mõõtmeid on uuritud ka varem, pärinevad viimased mõõteandmed Piret Metsamäe uurimuse kohaselt 1992. aastast. Oma töö tutvustuses nentis Metsamäe, et uurimistöö põhieesmärk oli kontrollida, kas varasemate uurimuste seaduspärasused kehtivad ka tänapäeval. Töö autor ütles Saarte Häälele, et teema pakkus talle välja juhendaja. “Ja kuna antropoloogia on mulle alati meeldinud, siis valisingi kohe selle,” sõnas ta.

Võrdles varasemate andmetega

Varasemate mõõtmiste kohaselt oli teada, et saarlased on mandrieestlastest veidi erinevad. Neil on omapärane keelemurre, iseloom ja välimus. Antropoloogide järgi on saarlased teistest eestlastest pikemad, pikapealisemad (läänebalti koljutüüp) ja vastupidiselt üldlevinud arvamusele rohkem pigmenteerunud. Töö hüpoteesiks seadis abiturient, et tänapäevaste Saaremaa noormeeste pikkusandmed on eelnevatel aastatel mõõdetutest suuremad.

Esitatud hüpoteesi paikapidavuse kontrollimiseks mõõtis neiu antropomeetriliselt (spetsiaalse mõõteriista abil – toim) 45 SÜG-i gümnaasiumiklasside noormehe kehapikkused ning valimisse võttis ta seejuures ainult Saaremaa päritolu noorukid, kes on vähemalt kolmandat põlvkonda saarlased.

Piret mõõtis nende kehapikkuse ning õla- ja puusalaiuse. Määras ka mõõdetavate pigmentatsiooni ehk silmade ja juuste värvuse, jagades need kahte klassi – hele ja tume. Heledaiks loeti siniseid, halle ja rohelisi silmi ning blondid ja tumeblondid juuksed. Tumedateks loeti pruunid silmad ning pruunid ja mustad juuksed.

Veelgi sihvakamaks sirgunud

Mõõdetute keskmiseks kehapikkuseks sai Metsamäe 182,64 cm, õlalaiuseks 44,02 cm, puusa-laiuseks 31,43 cm, pealaiuseks 13,94 cm ja peapikkuseks 19,70 cm. Andmeid võrdles ta Saaremaal tehtud mõõtmiste andmetega aastatest 1930 ja 1992 ning selgus, et kõik noormeeste mõõtmed ületavad tollaseid andmeid.

Ka arvutatud indeksid viitasid pikemale kasvule ja täpsemale kuuluvusele läänebalti antropoloogilisse tüüpi. Juuste pigmentatsioon oli jaotunud peaaegu võrdselt, kuid esines ka üks punapäisuse juhtum. Silmade värvis domineerisid aga heledad toonid tumedate üle. Võrreldes eelnevate antropoloogiliste uurimistega on saarlased muutunud pikemaks ja kogukamaks. Läänebalti tüübi tunnused on süvenenud ja kehaproportsioonid on muutunud atleetlikumaiks.

“Kõige rohkem mulle tulemustest meeldiski see ja oli ehk ka üllatuseks, et saarlaste mõõtmed on läbi aastate muudkui kasvanud ja paistab, et kasvavad edasigi,” tunnistas Metsamäe.

Uurimistööde kaitsmised on ühisgümnaasiumis kavas juuni alguses, ent Piret Metsamäel ei pruugigi ehk selle pärast enam muretseda. “Seda seepärast, et kuna see töö oli esitatud ka Saare maakonna uurimistööde konkursile, siis olen aru saanud, et eraldi vist kaitsma ei peagi enam, kui just midagi muutunud pole,” selgitas neiu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 128 korda, sh täna 1)