Süvasadama kaubasadamaks muutmine ei lähe libedalt (19)

Süvasadama kaubasadamaks muutmine ei lähe libedalt

PROTEST: Vanakubja elanik Henno Ellermaa ei ole rahul, et suured masinad hakkavad sõitma läbi väikese küla, ning küsib, kuidas üldse Ninase küla puhkeala tootmisega haakub. Eile kinnitati mehele, et tema esitatud ettepanekutega arvestatakse.
Foto: Egon Ligi

Eilsel Saaremaa Sadama detailplaneeringu avalikul arutelul Tamme sadamas said sõna ka skeptiliselt meelestatud kohalikud elanikud, keda sadama kaubasadamaks muutmise plaan on ärevaks teinud.

Näiteks teevad Vanakubja elanikule Henno Ellermaale tõsist muret planeeritavad kaubakogused, kirjade järgi 100 000–300 000 tonni aastas ehk kuni 820 tonni päevas. See tähendab omakorda sadu kaubaveokeid, mis läbi küla sõidavad.

“Kas arutusele tuleb ka olemasoleva tee rekonstrueerimise ja sadamast välja viimise küsimus?” viitas Ellermaa uue tee vajadusele, sest pole ju võimalik, et sajad kaubamasinad hakkavad külast läbi sõitma. Ellermaa sõnul on kahe talu vaheline teelõik nagu nõelasilm, kus isegi kukk ei saa ohutult üle tee minna.

Ninase küla elanik Kerli Koovisk, kes on tulevase kaubasadama piirinaaber, ei ole aga rahul sellega, et tema kinnistu juurde ei ole ette nähtud rohelist vööndit. “Ühe piirinaabri elamumaa on eraldatud haljasalaga ja meile tuleb akende taha tootmismaa ja suured tootmishooned,” selgitas Koovisk, kes palus arvestada aruande koostamisel muret, et tootmisala paikneb elamule liiga lähedal.

Saalisolijad avaldasid nördimust ka selle üle, et töökohti lubati luua juba kruiisisadamat ehitades, kuid seda ei tehtud, seega miks peaksid nad nüüd uskuma järjekordset väidet, et inimesed saavad tööd. “Palju siia töökohti luuakse, sõltub ettevõtjatest, initsiatiiv sadama otstarbe muutmiseks tuli ju kohalikelt ettevõtjatelt,” kostis vastuseks TTÜ meresüsteemide instituudi vanemteadur Urmas Raudsepp ja soovitas kohalikel Saaremaa ettevõtjatele survet avaldada.

Mustjala valla maatalituse juhataja Ilmar Pungar ütles, et Saaremaa Sadam on siiani olnud ainult turismilaevadele ning see ei ole võimaldanud kasutada kogu sadama võimalikku ressurssi. Pungari sõnul suudab Saaremaa Sadam vastu võtta tunduvalt rohkem laevu. Uued tegevusvaldkonnad aitavad kaasa uute töökohtade tekkele ning muudavad Saaremaa atraktiivseks. Samuti väheneb tema väitel raskeliikluse osakaal Saaremaa teedel.

K. Enno arhitektuuribüroo esindaja tutvustas eskiislahendust ja selgitas, et lahendused on vaid esialgsed lähtekohad – ehk siis mis tingimustel on üldse võimalik Saaremaa Sadamat kaubasadamana kasutusele võtta. Planeering puudutab vaid sadamaala, sest vee-ehitised on olemas. Vajadus kaitsemuulide järele Kuigi Urmas Raudsepa sõnul ei ole merre vaja enam midagi ehitada, tehti ettepanek kaaluda siiski ka kaitsemuulide rajamist.

“Kruiisilaev võib ära minna, kui sadamas ei ole vastavad olud, aga kaubalaevaga on ju teine asi,” selgitas Leo Filippov Saare maavalitsusest, lisades, et iga ilmastikuga ei olegi võimalik kaupa sadamas laadida. Ettevõtja Andro Ots palus uurida, kas sadamast saab ikka lahtist turvast välja vedada, ning palus samuti kaaluda kaitsemuulide rajamist. “Kruiisilaevad ja lahtine turvas ei klapi,” sõnas Ots.

Otsa sõnul on sadamat niimoodi ohtlik pidada. 12 kuud ei ole võimalik sadamat ekspluateerida ja milleks siis arendada suurt sadamat, kui siin ei olegi võimalik teatud ilma korral kaupa laadida ega lossida. Kuigi kirjalike ettepanekute esitamise aeg on lõppenud, võeti eilsel koosolekul vastu otsus, et kõik, kes soovivad, saavad veel kahe nädala jooksul esitada oma ettepanekud Mustjala vallavalitsusele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 141 korda, sh täna 1)