PROTEST: Vanakubja elanik Henno Ellermaa ei ole rahul, et suured masinad hakkavad sõitma läbi väikese küla, ning küsib, kuidas üldse Ninase küla puhkeala tootmisega haakub. Eile kinnitati mehele, et tema esitatud ettepanekutega arvestatakse.
Foto: Egon Ligi
Eilsel Saaremaa Sadama detailplaneeringu avalikul arutelul Tamme sadamas said sõna ka skeptiliselt meelestatud kohalikud elanikud, keda sadama kaubasadamaks muutmise plaan on ärevaks teinud.
Näiteks teevad Vanakubja elanikule Henno Ellermaale tõsist muret planeeritavad kaubakogused, kirjade järgi 100 000–300 000 tonni aastas ehk kuni 820 tonni päevas. See tähendab omakorda sadu kaubaveokeid, mis läbi küla sõidavad.
“Kas arutusele tuleb ka olemasoleva tee rekonstrueerimise ja sadamast välja viimise küsimus?” viitas Ellermaa uue tee vajadusele, sest pole ju võimalik, et sajad kaubamasinad hakkavad külast läbi sõitma. Ellermaa sõnul on kahe talu vaheline teelõik nagu nõelasilm, kus isegi kukk ei saa ohutult üle tee minna.
Ninase küla elanik Kerli Koovisk, kes on tulevase kaubasadama piirinaaber, ei ole aga rahul sellega, et tema kinnistu juurde ei ole ette nähtud rohelist vööndit. “Ühe piirinaabri elamumaa on eraldatud haljasalaga ja meile tuleb akende taha tootmismaa ja suured tootmishooned,” selgitas Koovisk, kes palus arvestada aruande koostamisel muret, et tootmisala paikneb elamule liiga lähedal.
Saalisolijad avaldasid nördimust ka selle üle, et töökohti lubati luua juba kruiisisadamat ehitades, kuid seda ei tehtud, seega miks peaksid nad nüüd uskuma järjekordset väidet, et inimesed saavad tööd. “Palju siia töökohti luuakse, sõltub ettevõtjatest, initsiatiiv sadama otstarbe muutmiseks tuli ju kohalikelt ettevõtjatelt,” kostis vastuseks TTÜ meresüsteemide instituudi vanemteadur Urmas Raudsepp ja soovitas kohalikel Saaremaa ettevõtjatele survet avaldada.
Mustjala valla maatalituse juhataja Ilmar Pungar ütles, et Saaremaa Sadam on siiani olnud ainult turismilaevadele ning see ei ole võimaldanud kasutada kogu sadama võimalikku ressurssi. Pungari sõnul suudab Saaremaa Sadam vastu võtta tunduvalt rohkem laevu. Uued tegevusvaldkonnad aitavad kaasa uute töökohtade tekkele ning muudavad Saaremaa atraktiivseks. Samuti väheneb tema väitel raskeliikluse osakaal Saaremaa teedel.
K. Enno arhitektuuribüroo esindaja tutvustas eskiislahendust ja selgitas, et lahendused on vaid esialgsed lähtekohad – ehk siis mis tingimustel on üldse võimalik Saaremaa Sadamat kaubasadamana kasutusele võtta. Planeering puudutab vaid sadamaala, sest vee-ehitised on olemas. Vajadus kaitsemuulide järele Kuigi Urmas Raudsepa sõnul ei ole merre vaja enam midagi ehitada, tehti ettepanek kaaluda siiski ka kaitsemuulide rajamist.
“Kruiisilaev võib ära minna, kui sadamas ei ole vastavad olud, aga kaubalaevaga on ju teine asi,” selgitas Leo Filippov Saare maavalitsusest, lisades, et iga ilmastikuga ei olegi võimalik kaupa sadamas laadida. Ettevõtja Andro Ots palus uurida, kas sadamast saab ikka lahtist turvast välja vedada, ning palus samuti kaaluda kaitsemuulide rajamist. “Kruiisilaevad ja lahtine turvas ei klapi,” sõnas Ots.
Otsa sõnul on sadamat niimoodi ohtlik pidada. 12 kuud ei ole võimalik sadamat ekspluateerida ja milleks siis arendada suurt sadamat, kui siin ei olegi võimalik teatud ilma korral kaupa laadida ega lossida. Kuigi kirjalike ettepanekute esitamise aeg on lõppenud, võeti eilsel koosolekul vastu otsus, et kõik, kes soovivad, saavad veel kahe nädala jooksul esitada oma ettepanekud Mustjala vallavalitsusele.
Loading ...
No mina küll ei usu, et sadama otstarbe muutmine kõvasti töökohti juurde toob. Lubati neid varemgi. Tuleks paar spetsiifilist kohta (n. kraanajuht) ja mõni kohalik saaks ka heal juhul koristaja tööotsa. Teed saaksid üsna kiiresti rikutud, sest vaevalt, et need koormusele 820 t päevas kaua vastu peavad. I. Pungari arvates küll koormus Saaremaa teedele väheneb, aga minu arvates võib-olla isegi suureneb, sest Roomassaare sadama asemel hakkavad rasked masinad liikuma läbi Mustjala-Vanakubja. Kui need tulevikus just inglitiivul koos kormoraanide ja kajakatega õhuavarustes lendama ei hakka.
Mis puutub sama I. Pungari arvamusse, et kaubasadam suurendab Saaremaa atraktiivsust, siis sõitku Roomassaare sadamasse ja tehku tiir mööda linna ringteed. Sealt näeb ta neid tohututest puiduvirnadest “atraktiivsusi ” väga palju. Ei ole just märgata, et välisturistid nende juures eriti peatuksid. Võib ainult arvata, et nad imestavad, miks saarlased oma ilusa saare kiillaks tahavad pügada. Veiko Maripuu kommentaari kohta – metsad korda 10 aastaga, arvan, et ta jättis ette ühe 1 panemata. Kui vaadata just tänast metsa väljaveo tempot, kui Roomassaare sadama poole sõidab umbes iga 5 min. järel puidukoorem (kes ei usu, tulgu vaadaku), siis võib-olla 10 aasta pärast saarel palgimetsa enam ei olegi. Võsast tuleks igal nädalal toota ja välja saata sama kommentaari kohaselt 6000 m3 haket ndalas. Siis tuleks saarele laiali lasta 100 000 lammast ja 50 000 veist, kes järelejäänud rohelised kõrred ära näksivad. Ja kui vahepeal maailmalõpp ei tule ja meie lastel-lastelastel veel tahtmist palkmaju ehitada ja metsa istutada, siis läheb seejärel veel 100 aastat, enne kui jälle võib metsa palki tooma minna. Seega kokku 110 aastat.
Pungari arvamus.See on alles arvamus.Tänaseni ei suudeta lahti dešifreerida Mustjala Vallavalitsuse 25. korraldust Angeste kohta.
Need Roomassaare sadama ja ringtee puuvirnad on tekinud ainult sellepärast, et sadam ei saanud mitmed nädalad tööd teha. Kuni sadam stabiilselt toimis ja laevad liikusid, ei olnud seal mingeid virnasid. Saaremaa sadama suur eelis Roomassaare suhtes ongi just see, et sadam saab peaaegu iga ilmaga toimida. Lihtsalt asukoht on selline.
Et reisisadam kaubasadamaks muuta on vaja sinna lähedusse suurel hulgal laoplatse erinevate kaubagruppide jaoks. Ega siis need laevatäied kai peale mahu.
Mida Saaremaalt välja vedada? Turvas, hakkepuit ja ümarpuit.
Mida Saaremaale vedada?
See sadam on algusest peale üks õnnetu sünnitis(vale koha valik,halvad tingimused) Parem rahast,mis sinna maetud,ei räägigi.Mina Mustjala vallavalitsuse jutte ei usalda,sest liiga palju tuleb sealt negatiivseid signaale.Selles artiklis on elanike abil terve mõistus kokkuvõetud.Kui korra on töökohti lubatud(E.Kolter kilkas kunagi ammu)ja siis ninapidi veetud,siis ei ole ka praegu neid loota.Asjataja Pungari saadaks Otepää kanti arendama,oleks kõigil rahulikum.Volikogu,tehke silmad lahti!Sadama ehitus korra juba seisis,kuni sai Majandusministriks Savisaar,siis läks jaburuse ehitus edasi.Süüdi on veel mitmed valla tegelased.Sadam tuleb kas konserveerida,et optimeerida riigi kulutusi või leida kolmas variant.Käige Gotlandil ja vaadake,kas seal leidub sarnast totrat toimetamist!
Ei lähe siin Eestis midagi libedalt peale hinnatõusu. Sellised jamad on ju igal elualal. Pole ime, et noored kellel võimalus lihtsalt lahkuvad siit. Kohalikele ei olegi seda sadamat niimoodi enam tarvis, sest kohalikke lihtsalt enam pole.
lahtist turvast?? siis ju kõik ilm seda turvast täis. vana pärnu elanikud ohtuvad sellega mis kole. mõtlematu ehitis toob alati probleeme. lugege uuesti lehti sellest ajast,kui selle süvasadama planeerimine oli. täpselt nii nagu siis ennustati nii nüüd ka on.
Sadam on tähtis abivahend, et luua jõukust pikemas perspektiivis. Kuid seni kuni meie ise sellest ei mõika ja välismaalasad asja ajavad, siis vahet ka pole.
Peaksime 10 aastat iga nädala 6000m3 hakkepuitu välja vedama, et metsad ja rohumaad korda seada. Seejärel 100 000lammast ja 50 000 lihaveist tuua. Looduskaitsele meelepärane ja oleks mõte ka lambakasvatuse ja lihaveise kasvatuse valdkonda arendada kaasaegsemal moel. Saaks eksportida ja töödelda. Mõelge vaid töökohtadele. Kuid tuleb tunnistada, et pole ka inimesi, kes tööd teha tahaksid.
Kui asukoht on sobimatu tuleb ehitada sadam uude kohta. ja koht peab olema ideaalne sadamale, mitte maaomaniku seisukohast parim. Kui kohalikud tahavad olla esteedid, siis ärgu söögu ka vorsti!
Lahtise turba vedu aga pigem keelata …
Maavalitsus on täis inimesi, võivad arvutada mittu töökohta on võimalik luua.
Lihaveisekasvatus, lambakasvatus, energiapuidu varumine need on valdkonnad kuhu luuakse töökohad 25a jooksul. Täna tuleb koolitustegevuse ja arendustööga alustada. Seejärel lihatöötlemine. Suurejooneliselt tuleks kätte võtta kasvuhoonemajandus. Elekter ja soojus sinna suunata. Kasvatada ise turbas ja mullas kraami-kaupa.
Kas tahame olla peremehed?
Kas tahame olla jõukamad?
Kui suudame ise talente kaasata teemasse, siis on edu meite pool, kui ei siis vaevleme orjuses edasi.
Sadam on võti ja rumalad sellest aru ei saa. Sild on aga sammas. Raudtee utoopia.
Miskipärast on selline tunne, et see sadam ehitati omal ajal nii odavalt, kui vähegi sai ja kasutati selleks nii palju raha, kui vähegi andis.
tahaksid vana kruusateed ka tagasi või?Koguaeg kõigele vastu olla,no täiesti jama jutt!
Te ikka ei usu veel, et see sadam ehitati tegelikult NATO sadamaks, kus ei tohi toimuda aktiivset tegevust, seepärast ka paljud inimestele mõistmatud asjaolud, mida artiklis ja kommentaarides välja toodud.
Anda asi mustjala omadele arutada – no tule taevas appi. Mida suudab rääkida maakonna tõsisele asjale kaasa meie maakonna naljanumber (häbiplekk).
…Sotuga.Perspektiiv on Maripuul suht hästi paigas ja visioon võiks käivituda,kuid….. Mustjala ametnike tegutsemine on nulli väärtusega.Kas vallavanem ja volikogu esimees ei märka,kelle nad saadavad rahva ette – maatalitaja – kelle jamad üle maakonna tuntud.See meid ärritabki.Viina liigpruukijaid siin ei usaldata.Vaevalt on ettepanekuid mõtet valda üldse viia kui ühe talu tagastamine võtab kakskümmend aastat.See on näide,kuid iseloomulik.
Kõigepealt otsige tegus projektijuht ja vaadake,et kullaotsijaid ei võta!
Arutelul olnud osalised ei olnud skeptilised Sadamale uue “hingamise” andmisel, vaid juhtisid tähelepanu probleemidele, kus on kitsaskohad, mida lähteülesanne ei kajasta ja mis vajaksid enne ehitust lahendamist. Selleks ongi avalikud arutelud vajalikud. Sadama olemus ju muutub kardinaalselt: kruiisisadamast saab nii kruiisi- kui ka kaubasadam. Peale kruiisituristide veo on ju põhiline kauba vedu ja seda vastavalt lähteülesandele 100000-300000 tonni aastas ehk ca 300-1000 tonni päevas. Teine ja võibolla isegi suurem probleem on koorimata puitmaterjali ladustamine, milline võib saada okaspuude kahjurite (ürask) paljunemise kohaks. Aga Ninase ja Tagaranna piirkonnas on noorte okaspuumetsade osakaal väga suur (puhkepiirkond). Küsimus on ka selles, et Ninase ja Tagaranna külades tehtud planeeringud on kõik puhkemajandusliku iseloomuga.
Kõigile neile probleemidele tuleb projekteerijate poolt leida lahendus ja seda enne avalikku arutelu
Tegelikult on juba tükk aega tagasi viidatud sellele,et ei tuldaks toorikutega rahva ette,jääb mulje nagu tegeldaks asjaga kuidagi poolikult.Või siis salatsedes.Selline teguviis ei äratagi usaldust.
Kui me sadamat edasi arendada ei luba, siis on kindel, et uusi töökohti juurde ei tule. Kui aga teha sellest ka kaubasadam, siis on vähemalt lootus, et vaja on ka uusi töötegijaid (kraavikaevajaid ja püllutöölisi paraku mitte) ja äkki kolib sadama lähedale ka mõni noorem pere elama.
Ninase ja Tagaranna nüüd kiunuvad, et sadam läheb käima. Mida tegite seni ? Ainult ootasite sadama ehitust. Või ainult uue maantee ehitust ? Kohalikud imelikud. Haiglane värk.
on lootus mõni kohalik töö juurde melitada vää! Nalja teete vää!!???
Kui Saarewmaale ehitataks uus lennuväl,i, ega te s4eal etrööd ei saaks. Ka sadam vajab võõraraid keele oskavaid hea väljaõppega ja töökogemustega töömehi ning mitte “vötame mönuda” eeriala esindajaid.
JUba lagusest üeale oli see sadam suur pettus ning ei kannata ei kohalik elanikkond ega mererahvas vavälja seda suurt koormust.
Aga teiytel on lood nii, et “pma meres” võib mistahes jura ajada ning teda usutakse, aga võõra tõsist juttu ei võeta kuulda. SEda “Tamme kinnistut” tahtis ju endale üks Soome petistest täiestitundmatute nimedega teadusasutus, mis pidi vist kuba tänavu käiku minema.ja seda loomulikult “Saaremaal uute töökohtade loomisega” – lasteaed konnatuiigis..