Kuivõrd ohtlik on Soome eurole? (4)

Kuivõrd ohtlik on Soome eurole?

 

Viimaste nädalate jooksul on maailma ajakirjanduses palju arutatud Soome sisepoliitika üle. Säärase huvi põhjuseks on aprilli keskel toimunud parlamendivalimised, kus edu saavutas Põlissoomlaste parempopulistlik erakond. Nüüd esitavad poliitikavaatlejad küsimuse, kas Soome marurahvuslaste võidukäik võib saada saatuslikuks Euroopa ühisraha euro päästepaketile.

Soome veto sellele kujuneks eurotsooni ülejäänud riikidele äärmiselt kulukaks, seda eriti Saksamaale. Asjatundjad hoiatavad ka, et meie põhjanaabrite eeskuju võivad järgida ka teised euroala jõukamad riigid, nagu näiteks Austria, Holland… ja pole sugugi välistatud, et seda teeb koguni ka Saksamaa! Kui nii, on euro tulevikuväljavaated vägagi sünged. Alljärgnev ülevaade toetub peamiselt Saksa ajakirjas Der Spiegel ja Briti ajakirjas The Economist ilmunud materjalidele.

Soome Eduskunta valimispäeval, see oli 17. aprillil, vaevas poliitikuid kõikjal Euroopas halb eelaimdus – nad tunnetasid, et ühtse Euroopa tuleviku jaoks ei ennusta see päev midagi head. Need aimdused läksid ka täide. Euroskeptikutest Põlissoomlaste väga hea tulemus Eduskunta valimistel tähendab, et just nemad võivad kuuluda ka Soome järgmisse valitsuskoalitsiooni. Kui see tõepoolest juhtub, võib riik, mida seni on peetud Euroopa Liidu üheks kindlamaks alustoeks ja ankruks, muutuda peagi Brüsseli ametnikke ja euroliidu teisi liikmesmaid ärritavaks jõuks.

Põhjust säärasteks kartusteks on küllaga. Nimelt osutas Põlissoomlaste erakonna juht Timo Soini valimiskampaania ajal sageli ähvardavalt Euroopa Liidu poole. Teda ärritasid Brüsseli plaanid osutada abi pillavalt elanud ja seetõttu omaenese süül võlgadesse sattunud eurotsooni liikmesmaadele Kreekale, Iirimaale ja Portugalile.

Saanud julgustust valimistulemustest (Põlissoomlaste toetajaskond neljakordistus ja nad kogusid ligi viiendiku häältest), oli Soini sõjakas veel ka järgmisel päeval pärast valimisi. 18. aprillil teatas ta, et Soome elanikele on vastuvõetamatu põhimõte, mille kohaselt peab nende riik kinni maksma teiste võlad. Soini kinnitas: “Meie poliitika peab muutuma. Seni oleme me Euroopas olnud üleliia pehmed ja järeleandlikud.”

Pärast sääraseid sõnu tekib paratamatult küsimus, kas Põlissoomlaste erakond kujutab endast suurt ohtu ühtse Euroopa projektile. Vastuse peaksime saama juba lähinädalatel, kui on selgunud, kas kõnealune erakond kaasatakse ka Soome uude valitsusse.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)