Orissaares muretsetakse vabadusse pääsenud kariloomade pärast (7)

Orissaare vald korraldab arutelu, kus räägitakse vabadusse pääsenud kariloomadest ja loomapidajate vastutusest loomade tekitatud kahjude hüvitamisel.

Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär ütles Saarte Häälele, et arutelu kokkukutsumine on eelkõige ajendatud olukorrast Saikla piirkonnas, kus vabalt ringi uitavad loomad teevad praktiliselt igal suvel pahandust ja üks majapidamine on loomade eest täiesti kaitsetu. Osaliselt on maaomanik ja loomapidaja küll kokkuleppele jõudnud, kuid probleem püsib jätkuvalt ning nüüd on Orissaare vallavolikogu maa- ja külaelukomisjon võtnud nõuks see teema põhjalikult lahti rääkida.

Orissaare vallavolikogu maa- ja külaelukomisjoni esimehe Aarne Põri sõnul saab kariloomade tekitatud kahju välja nõuda vaid kohtu kaudu, kuid paljudel ei ole seda aega, tahtmist ja raha, et mööda kohtuid joosta. Pealegi ei ole alati süüdi ka loomapidaja, sest hästi palju liigub suviti ringi suvitajaid ja rändajaid, kes lähevad aiamulgust läbi ja jätavad selle lahti.“Mul endal on elus kaks korda olnud probleem, kus kolhoosi lehmad jätsid endast maha musta maa ja me ei saanud abi mitte kuskilt,” rääkis Põri.

Samas meenutas ta, kuidas märgistamata pullid lõhkusid Orissaare valla Jurna talu silorullid ja peremehel ei jäänud loomapidajate tuvastamiseks muud üle kui pullid oma lauta ajada. Üsna kohe ilmusid välja ka pullide omanikud, korvasid kahju ja said oma pullid tagasi. Põri sõnul võiks kariloomadel olla peremärk, mis võimaldaks loomade omaniku kiiresti tuvastada.

Aarne Põlluääre sõnul soovib vald, et Saaremaa veterinaarkeskus kontrolliks probleemsete loomaomanike karjaaedade vastupidavust loomade kinnihoidmiseks. Vallavanema sõnul peab loomapidaja ainuüksi tauditõrje seadusest tulenevalt tagama, et loom ei pääseks oma asukohast välja.

Üks võõraste loomadega hädas olnud ja anonüümsust palunud Orissaare valla elanik ütles, et ükski perenaine ei vaata hea pilguga selle peale, kui tema aiamaast jalutab üle lehmakari. Mida hirmsat võib juhtuda aga siis, kui õues mängivad mõne aasta vanused lapsed ja sinna tormavad kiini joostes kümme suurt pulli. Või satub selline agressiivne loomakari näiteks mõne rahvarohke ürituse keskele, viitas kodanik.

“Mind huvitab, kuidas peaks kaitsma ennast selle vastu, et võõrad koduloomad sinu hoovi ei marsiks. Mul endal neid ei ole ja võõraid ma ei taha,” lausus ta. Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhataja Tanel Bulitko ütles, et sõltumata sellest, kas karjaaia on lõhkunud metsloomad või on keegi karjatee pahatahtlikult lahti jätnud, tuleb vastutus võtta ikkagi loomapidajal.

“Aiad tuleb ikka üle vaadata, kuigi jah, suurtel looduskaitsealadel on see muidugi aeganõudev ja tõsine töö,” lausus Bulitko. Kaarma valla keskkonna peaspetsialist Kairi Niit rääkis, et nende vallas on probleeme Loode tammiku piirkonnas ringi jooksvate lammastega. Ka Haamse hobusekasvandusest on loomad mõnikord vabalt uitama pääsenud ja kapanud nii maanteel kui ka trampinud külapeal aedades.

Enamasti on asi piirdunud osapoolte vahelise kokkuleppega, kuid vahel on varalise kahju korral juhtumit lahendama kutsutud ka politsei. Üldjuhul aga loomade tekitatud probleemide korral keegi avaldust ei esita, sest keegi ei taha ju naljalt oma naabritega tülli minna. Kui lahtipääsenud loom on hävitanud näiteks mingid poest ostetud taimed, soovitas Kairi Niit inimesel politsei poole pöördudes võtta ühtlasi kaupmehelt hinnakiri taimede maksumuse kohta ning väga hea oleks, kui tõendina omataks ka fotomaterjali loomast, kes lilli trambib.

Ka Kairi Niit on veendunud, et enamasti pääsevad loomad uitama siis, kui aed on kehvapoolne. “Näiteks meie külas oli ka üks selline mees, kelle lambad hakkasid igal aastal augustikuus käima minu õunapuude all ja sööma minu kapsaid. Sellest ajast, kui ta paigaldas korraliku elektrikarjuse, ei ole mina näinud ühtegi tema lammast oma maa peal,” rääkis Niit.

Aarne Põri osutas, et vabalt ringi uitavad loomad võivad tekitada probleeme ka tõuaretusega tegelevale talumehele. “Kui sinu karjas emasloom indleb ja kusagil pääseb talle ligi lahtipääsenud võõras pull, siis tõuaretuse poolelt vaadates sünnib ju praakloom, ja seda juhtuda ei tohiks,” märkis Põri.

Tanel Bulitko sõnul on tõuaretajal sellisel juhul õigus nõuda pulliomanikult välja tõuloomast saamata jäänud tulu. Samas ei riku vabapaaritus mitte ainult tõugu, vaid kontrollimata pull võib levitada ka haigusi. Kuna pull ei vaata paaritumisel partneri vanust, võib paaritumine alakaalulisele noorele emasloomale lõppeda ka hädatapule saatmisega, sest ta ei saa poegimisega hakkama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)