Tartus toimuv maamess kuulub kahtlemata Eestis korraldatavate pikema traditsiooniga messide hulka. Maamess on EURASCO kalendris ehk tegemist on seega tunnustatud rahvusvahelise ettevõtmisega. Lõppenud mess püstitas kõigi aegade rekordi: 30 560 külastajat, 274 eksponenti ja 10 esindatud riiki.
Väike okas jäi hinge, kui 16. aprilli Saarte Hääles ilmus ajakirjanik Ain Lemberi artikkel “Maamessil kohtas palju saarlasi, kuid vähe Saaremaa toodangut”. Meie jaoks oli tunnustus, et maamess leidis Saaremaal kõlapinda, järelikult jõudis sõnum kohale.
Saaremaa talupidajate liidu juhi Jaan Kiideri sõnul olevat Tartus müügiboksid kallid ja üksiküritajal pole krõbedat hinda maksva pinna ostmine mõistlik. Tegelikult see nii ei ole. Saaremaa ettevõtjad on siia alati
oodatud. Kokkuvõttes taandub kõik tahtmisele. Kui soov messile tulla on tõsine, siis tehakse see teoks. Tegema peab eeltööd. Eestis eksisteerivad mitmed toetused, mis on mõeldud otseselt messidel käimiseks. Üks selline on PRIA pakutav turuarendustoetus.
Algul peab muidugi ise raha välja käima, ent selle saab hiljem tagasi, kannatust peab olema. Maamessil on aastatega välja kujunenud kindlad käijad, kes asuvad juba aegsasti pabereid vormistama, tegelevad rahataotlustega ja saavadki vajalikud summad.
Saaremaa talunikudki saaksid maamessile tulla PRIA turu-arendustoetuse abiga. Kui oleks vaid mõni mees, kes võtaks asja vedamise oma õlule. Kulusid aitab optimeerida seegi, kui seljad kokku panna ehk osaleda mitmekesi. Saaremaa toodangul oleks maamessil hea minek, ostjate puuduse üle pole vaja nuriseda. Kohalik tootjate liit peaks hea seisma selle eest, et Saare- ja Muhumaa tootjal oleks suurel maal väljund. Uute kontaktide loomiseks maamess mõeldud ongi.
Jaan Kiider ütles ajakirjanikule, et talumehel on odavam käia Jäneda talupäevadel kui tulla Tartusse messile. Siinkohal võrdleksin kujundlikult restorani (mess) ja bistrood (laata). Kui tahad kallimalt süüa ja häid maitseelamusi, siis lähed restorani, kui on soov odavamalt läbi ajada, siis lähed bistroosse. Talumees (müüja) on oma valikutes vaba. Kes tahab olla ka aastate pärast konkurentsis, panustab täna messidele (restoranile), kes elab ühes päevas ja näeb vaid hetke kasu, käib laatadel (bistroos).
Muu maailma kogemus ütleb selgelt: messidel sõlmitakse kontakte, tehakse tulevikutehinguid. Klassikalistel messidel jaemüüki ei tunta. Eesti väiksus ongi see, mis tingib muu maailma kogemuse eiramise, siin põimuvad messid laatadega ja inimene tuleb messile ennekõike ostma.
Kiitust väärivad need Saaremaa tootjad, kes on mandril endale müügiesindajad leidnud ja panustavad messile firma reklaamimise nimel. Meie ettepanek Saaremaa talunike liidule on – kui tahate piirkonnale omast toodangut paremini turustada, siis olge pildil ja nähtavad. Koopereeruge, pange seljad kokku ja tulge Tartusse. Helistage otse korraldajatele ja kindlasti tuleme me teie soovidele vastu ehk leiame kompromissi.
Tänaseks on järgmise maamessi aeg paigas ja see on 19.–21. aprill 2012. Tegemist on juubelimessiga ehk täitub 20. aasta. Võtke meiega aegsasti ühendust, julget pealehakkamist ja kohtumiseni!
Alo Pettai
Tartu Näituste tegevjuht
hea artikkel -ainult üks küsimus tekkis – kellele sellest siin rääkida on ja kes sellest siin Saaremaal ka aru t(ahab) saada. Siin leidub alati mingi vingukott, nagu ka Nasva jõesadama puhul. Kui talumees 100% toetust ei saa siis ongi huvi kohe kadunud.