Lugeja kiri: Kogemusi Keila taastusravihaiglast

Viibisin veebruaris-märtsis Keila taastusravihaiglas. Aprillikuu keskel kirjutasin juba oma kogemustest Mustamäe regionaalhaiglas. Keila muljed on sellele jätkuks, tõsi küll, hoopis teistsugused kui Mustamäel. Keilas viibisin umbes viis nädalat.

Esiteks tahan tänada oma raviarsti Lembit Salumetsa, kes oli minu arvates tõesti professionaalne raviarst, teiste arstidega minul kokkupuuteid polnudki. Aga mis puutub õdede töösse, siis sellega mina rahul polnud.

Neid pidin käima otsimas ja äratamas öösiti, kui kell oli nii kaugel, et oli vaja teha järjekordne süst. Õed olid sellised, et 1/4 neist polnud üldse sobivad haiglatööle. Võib-olla olid nemad Keilasse palgatud Paldiski suletud sõjaväehaiglast. Nemad käitusid igal juhul nii, et taastusravihaigla pole nende koht. Veel kurvem lugu oli sanitaride tööga.

Osa neist käitus nii, nagu nemad oleksid olnud haigla omanikud. Mina arvan, et nemad olid otse palgatud tänavakoristajate hulgast ja neile haiglatöö ei sobinud üldse.

Nüüd on Keila haigla juba suletud ja patsiendid üle viidud Hiiule. Mina soovin, et seal oleks ka teistsugune kord, kui oli Keilas.

Rauno Jokiniemi

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 74 korda, sh täna 1)