Riigikontroll: perearste on vähe ja nende juurde ei pääse (6)

Riigikontroll: perearste on vähe ja nende juurde ei pääse

TUBLID VALJALA TERVISETÖÖTAJAD: Üks koht Saare maakonnas, kus perearstindusega probleeme ei ole, on Valjala vald. Pereõde Liilia Koit ja perearst Merike Rüütel veebruaris Valjala tervisekeskuse hoone avamisel.
Foto: Egon Ligi

Eile avaldati riigikontrolli auditi tulemused, kus vaagitakse perearstindusega seonduvaid probleeme ja esitatakse küsimus, kas kehtiv süsteem ikka täidab sellele pandud ülesandeid.

Riigikontroll leidis, et Eesti perearstisüsteem ei suuda täita tervishoius kõiki talle pandud ülesandeid, kuna perearstid ei osuta alati kokkulepitud teenuseid ja saadavad patsiente eriarsti konsultatsiooni ka siis, kui see pole vajalik.

Perearstiabi kättesaadavus on halvenenud, ooteajad pikenenud, samas ei taga süsteem perearstiabi kättesaadavust kõigis piirkondades. Kui perearstiabisüsteem ei toimi, toob see kaasa lisakulud ravikindlustuse eelarvele.

Riigikontroll tegi muuhulgas ka ettepaneku viia perearstindus maavalitsuste haldusalast sotsiaalministeeriumi alla. Üks probleem, mille audit välja tõi, oli perearstide puudus just maal. Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Tõru, kelle töövaldkonda kuuluvad sotsiaal- ja tervishoiuküsimused, tõdes, et Saare maakonnas on praegu 18 nimistuga perearsti ning päris katmata on hetkel vaid Kärla nimistu, mis on liidetud Kaalep Koppeli nimistule.

“Mõne perearsti juures, kel on piirnormist suuremad nimistud, töötavad ka abiarstid, täpselt nii, nagu seadus ette näeb,” märkis Tõru. Samas tõdes audit, et lisaks perearstide puudumisele ähvardab saabuv pensioniiga paljudes kohtades nende ridu veelgi hõrendada, sest praegu on perearstide keskmine vanus riigis 52, Saare maakonnas on see number pügala võrra kõrgem.

Teine probleem, mille osas Saaremaa on auditis eraldi välja toodud, on perearstiabi kättesaadavus. Nii on auditis ära märgitud koguni kaheksa valda, kus on probleeme arsti juurde pääsemisega. Anneli Tõru hinnangul on maakonna ühistransport korraldatud nii, et oleks ühendus vallakeskuste ja linnaga.

Vallasisene ühisliiklus on valla korraldada ja näiteks koolilaste vedu kooli ongi ju valla rida. Ka on nii mõnedki omavalitsused võtnud ette oma pensionäride linnasõidutamise. “Kui rahvast on liikumas rohkem, teeb vald ettepaneku maavalitsusele mõni punkt maakondliku ühistranspordivõrguga liita,” täpsustas Tõru, lisades, et kui on nõudlus ja vajadus on põhjendatud, tuleb esialgu pöörduda siiski omavalitsuse poole.

Et audit on aga väga värske, ei ole maavalitsuses selle tulemusi veel analüüsitud. “Samas saime täna (eile – toim) kutse sotsiaalministeeriumisse, kus 6. mail toimub ümarlaud, seal lahatakse kindlasti ka auditi tulemusi ja jõutakse ehk ka mingite konkreetsete tegevusteni,” avaldas Tõru lootust.

Kohad Saare maakonnas, kust arstile ei pääse
Ruhnu saar – veetransport hooajaline
Orissaare vald, Väike-Rahula* – ühistransport (või otseliiklus) puudub
Pihtla vald – ühistransport (või otseliiklus) puudub
Kihelkonna vald – ühistransport käib harva või ajad ei sobi
Laimjala vald, Saaremetsa*, Ruhve* – ühistransport käib harva või ajad ei sobi
Leisi vald – ühistransport käib harva või ajad ei sobi
Pöide vald – ühistransport käib harva või ajad ei sobi
Torgu vald – ühistransport käib harva või ajad ei sobi

Märkus: *Asulad, kust perearsti külastamine ühistranspordiga on raskendatud.

Andmed rajanevad riigikontrolli küsimustikul, mis saadeti maavalitsustele 2010. aasta kevadel. Omavalitsuste puhul, kus ei ole asulate/külade nimesid nimetatud, maavalitsused konkreetseid asulaid välja ei toonud, mainisid vaid, et osas nende omavalitsuste asulatest on probleeme, et käia perearsti juures ühistransporti kasutades.
Allikas: riigikontroll

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)