Naisettevõtjad ei tunne, et neid diskrimineeritakse

Eestis on viimasel ajal üha sagedamini kõlamas teesid, mille kohaselt on naiste tingimused võrreldes meestega oluliselt kehvemad – palgalõhe on 30,9%. Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni presidendi Pille Ruuli sõnul on probleem laiahaardeline ning selle üks põhjuseid on naiste tagasihoidlikkus.

Naiste tööhõive on Eestis Euroopa suuremaid ja vastavalt majanduslikule olukorrale ollakse valmis vastu võtma tööd ükskõik mis palga eest, et vaid tööd saada. Eelmist aastat analüüsides tõid tööandjad välja, et kui neil on mees tööintervjuul üle laua, siis tema võitleb võimalikult suure palga eest, sest tunneb vastutust pere ja kohustuse eest. Naistel sellist survet otseselt ei ole ja seetõttu jäädaksegi alalhoidlikuks.

Kuid kas võib samasugust ebavõrdsust täheldada ka ettevõtluskeskkonnas, kus oma ettevõtete edukuse nimel peavad rinda pistma nii nais- kui ka meesettevõtjad?

Ülikoolide keskuse Saaremaal tellimusel viidi seoses osalemisega Interreg IVa projektis “Quadruple Helix Central Baltic” läbi kvalitatiivne küsitlus, mille käigus intervjueeriti naisettevõtjaid üle Eesti. Samalaadne küsitlus viidi läbi ka Soome ja Rootsi naisettevõtjate seas ning nende tulemuste võrdlemisega tegeleb hetkel Rootsi kuninglik tehnoloogia, tootmise ja juhtimise instituut.

Eestis selgus küsitluse tulemustest, et naisettevõtjad ei tunneta soolist ebavõrdsust Eesti ettevõtluskeskkonnas mitte mingil määral. Ühelt poolt on põhjuseks kindlasti asjaolu, et ettevõtjatüüp peab olema, sõltumata soost, iseseisev, aktiivne ning suutma mõjutada teda ümbritsevat keskkonda selleks, et edukalt toime tulla. Teiseks on ettevõtja üldiselt iseendale tingimuste looja – nii et süüdistada siin kehvemates tingimustes kedagi väljastpoolt oleks lihtsalt alusetu. Jah, loomulikult seab majanduse hetkeseis ettevõtjatele kas teatud piirid või vastupidi – loob võimalused.

Kõik muu sõltub juba ettevõtjast endast. Ja siin ei mängi sugu mingit rolli. Pigem esines intervjuudes selliseid arvamusi: “Kui ma hakkan asja ajama sellise suhtumisega, et mind diskrimineeritakse, siis seda suure tõenäosusega tehaksegi – kõik on kinni oma suhtumises ja mõtlemises.” või “Võib juhtuda, et diskrimineerime hoopis me ise, võttes tööle nt autojuhikohale vaid mehi.”; “Ebavõrdsust võib täheldada uue tulijana sisenemisel ettevõtluskeskkonda – ja siin näitavad omapoolset erapoolikut suhtumist välja nii mehed kui naised – s.t sõltumata soost.”

Naisettevõtjad on Eestis väga edukalt toimetamas – keegi ei oota, et neid peaks kohtlema meesettevõtjaist kuidagi erinevalt või neile eeliseid andma. Mingit soolist võimuvõitlust ettevõtluskeskkonnas ei nähta – pigem nähakse konfliktivõimalusi erinevate isiksuste vahel, mis võivad vabalt esineda ka koosluses naine-naine või mees-mees. Võimalused ja toetusvõimalused on kõigile võrdsed – seega sõltub pigem inimtüübist, haridusest ja kogemusest, mitte niivõrd soost, mil määral ollakse edukas ettevõtluses tänapäeva majanduskeskkonnas Eestis.

Anneli Kikkas
uuringu läbiviija

KOMMENTAAR
Angela Nairis
naisettevõtja

Mina ei ole ilmselt kõige õigem inimene rääkima sellest, et ettevõtlusmaailmas koheldakse mees- ja naisjuhte erinevalt, sest ütlen ausalt, mina ei ole tundnud, et minusse kui ettevõtjasse seepärast teistmoodi suhtutakse, et olen naine. Minule ei ole sel põhjusel, et olen naine, keegi ka midagi halvasti öelnud.

Samas ei saa ma ka seda öelda, et probleemi üldse pole, sest tavaliselt on ju nii, et kui mingi teema aeg-ajalt jutuks tuleb, siis peab sel tõetera sees olema. Mina leian, et Eesti ühiskond on nii tolerantne, et suuri probleeme meil selles vallas siiski ei ole ja need naised, kes on soovinud midagi suurt teha, on seda ka teinud.

Võtame kas või näiteks ettevõtja Urve Palo, kes on olnud ka rahvastikuminister, või siis Kuressaare eelmise linnapea Urve Tiiduse. Ma ei saa muidugi nende eest kõnelda, sest ei tea, kui raskelt on neil nende saavutatu tulnud – on ju mõlemad tegutsenud suhteliselt mehises maailmas.

Toon siinkohal võrdluseks valimised. Ma ei usu iial, et me hakkaksime oma esindajaid esinduskogudesse valima sookvootide järgi. Me ju ikka vaatame, mis inimesega on tegemist ning mida ta on teinud või lubab. Kui tuua võrdluseks Kuressaare eelmised linnapead, siis on ju nii Jaanus Tamkivi kui ka Urve Tiidus võitnud kuressaarlaste usalduse ja olnud mõlemad tõsised häältemagnetid. Sestap arvangi, et ennekõike loevad inimese isikuomadused – kuidas, kui avatult ja mismoodi ta suhtleb.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)