Lugeja kiri: Kutse loodusradadele

Lõpuks ometi on saabunud unistuste aastaaeg, rohelisse riietuv hurmav kevad. Tavatsetakse öelda, et kõik kaunis ja armas kaob märkamatult käest. Seepärast püüangi leida päevas tunnikese, jalutada linnast välja ja nautida kauneid metsaradu.

Kui astun loodusesse, hoovab mulle vastu tervendav, lausa kevadlõhnadega joovastav õhuruum. Sarapuupõõsaste all naeratavad sinilillesilmad ja ülased kui taevatähed, pilku köidavad imearmsad kannikesed.

Hea on vaadata ärganud elu sipelgapesades – milline edasi-tagasi sagimine. Toomingail võrsuvad lehekesed silmnähtavalt, kraavides puhkevad peagi õide varsakabjad, särades kui veepäikesed. Kõike seda kirjeldamatut ilu saadab rõõmus linnulaul, mis paneb endalgi hingkeeled helisema, Loojat tänama.

Olles juba nädalaid loodusradadel kõndinud, olen kohanud vähe loodushuvilisi. Kas kõigil on tõesti nii kiire? Tööinimestel loomulikult aega napib, õhtutunnid kuluvad kodusteks askeldusteks, kuid on ka vabad päevad. Kus on meie tihti üksilduses vaevlevad pensionärid? Pakub ju mets kosutavat seltsi ning paljud meist on maa juurtega.

Muret teeb teadmine, et 70% Eestimaa noormeestest on viletsa tervisega ega ole suutelised läbima lühiajalist kaitseväekohustust. Kuigi kooliprogrammid on ülepaisutatud, ei istuta terve õhtu raamatute taga. Eelistatakse surfata internetis või diivanil võileiba mugides telerist tulevat sõjafilmi vaadata. Seega pole põhjust imestada, miks koolides lokkab vägivald ja meie võsukesed on ülekaalulised.

Kallid lapsevanemad, kutsuge oma armsad järeltulijad metsaradadele, sellega annate neile eluks kaasa loodusearmastuse, korvamatud mälestused lapsepõlvest ja hea tervise.
Kauneid kevadelamusi soovides.

Almi Tugev

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 19 korda, sh täna 1)