ILS lubab maanduda kõigil raudlindudel

ILS lubab maanduda kõigil raudlindudel

SALAPÄRANE ILS: Kallis ja kauaoodatud süsteem pole Mati Tangu sõnul muud kui keeruline mastide süsteem, mis tekitab nagu raadiolainetest sahtli, kuhu on lennukit turvaline maandada.
Fotod: Sander Ilvest / Arhiiv

Pärast novembrikuist ILS-i ehk täpismaandumissüsteemi käivitumist Kuressaare lennujaamas pole enam ühelgi lennukil maandumata jäänud halva ilma tõttu.

Neil päevil esimese korralise kontrolli läbinud uus lennukitel halva ilma korral maandumist kergendav süsteem on Kuressaare lennujaama juhataja Mati Tangu sõnul igati töökorras ja selle kasutegur on aasta sombusemal ajal juba näha olnud. Kui varem oli lennujaama jaoks “halb ilm” 20 protsendil päevadest, siis nüüd on see olnud null. Ükski raudlind pole taevasse jäänud.

“Vastu maad see lennukit päris ei too,” ütles Mati Tang Saarte Häälele, selgitades, et kui enne pidi lendur saavutama silmsideme lennuväljaga 140 meetri kõrguselt, siis nüüd piisab rohkem kui kaks korda madalamast kõrgusest. “See pole jah mingi võluvits, et alati toimiks,” rõhutas Tang ka seda, et päris pimesi lennukid Kuressaare lennuväljal siiski maha ei tule ning seda pole ka vaja.

Meedias tihti kajanud salapärane lühend ILS kujutab endast tegelikult maandumisraja otstes olevaid seadeldisi, mis on ka lennujaama aia tagant kõigile näha. Tang selgitas, et 12 000 000 krooni maksma läinud süsteem pole tegelikult muud kui seadeldis, mis loob rajale raadiolainetest välja, mis annab omakorda lennuki aparatuurile vajalikud parameetrid ehk siis kursi, kõrguse ja nurga, mille järgi lennuk õige tee leiab. Juhtigu seda siis inimene või automaatpiloot.

“See on nagu sahtlisse sõit,” tõi Tang lihtsustatud näite, et tuleb sõita raadiolainetest moodustuva ala peale. Kõvasti on abiks ka lennuväljale remondi käigus paigaldatud võimsad rajatuled, mille võimsus on tulede süttides nii mõnegi pimedal ajal mööda Marientali teed liikunud linnakodaniku päris korralikult ahhetama pannud. “Paljud lendurid on öelnud, et need on väga head asjad,” märkis Tang.

Siiski saab ILS-i abil Kuressaares maanduda vaid siis, kui lennuk tuleb linna, mitte mere poolt. Teadupoolest maanduvad lennukid vastu tuult ning Tang rääkis, et 65% ulatuses puhuvad tuuled Roomassaares lõunast-läänest ehk maandumisraja merepoolsest osast. Seetõttu otsustatigi ILS paigaldada linnapoolsele suunale.

Ühe suuna rajamise põhjus on lihtne – raha. ILS polegi nii odav lõbu. Lisaks paigaldusmaksumusele tuleb seda ka kaks korda aastas kontroll-lendudega testida, nagu tehti ka üleeile. Kaks sellist lendu aastas maksavad omakorda jälle pool miljonit krooni.

Tang märkis, et pärast seda, kui lennurada pikendati ja ILS paigaldati, suuremad lennukid maandumiseks kohe järjekorda muidugi võtnud ei ole. Lennunduses on protsessid pika vinnaga. Nüüd, kui süsteemid on olemas, saavad lendude planeerijad hakata sellega alles arvestama. Seda enam, et ILS-i tulekut lubati ja lükati edasi korduvalt.

Igapäevase lendaja jaoks tõstab see Mati Tangu sõnul kindlasti usaldust lendamise vastu, et olgu ilm milline tahes, suure tõenäosusega lend Kuressaarde selle tõttu, et siin pole võimalik maanduda, enam ära ei jää.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)