Elektriarve paisub suve jooksul kahel korral (10)

Tarbijat ootab sel suvel ees koguni kaks elektrihinna tõusu – iga-aastase hindade korrektsiooni alusel alates juunist ning elektrivõrgu uuendamise kavast tingitult ka augustis.

Konkurentsiamet an­dis kooskõlastuse Eesti Energia jaotusvõrgu järgmise kolme aasta investeeringute kavale ja uute võrguteenuse tasude taotlusele. Selle alusel investeerib ettevõte lähiaastail elektrivõrgu uuendamisse kokku 300 miljonit eurot ja elektri hind tõuseb seetõttu 1. augustist keskmiselt 0,39 senti kWh kohta.

Kuna võrgutasu moodustab elektriarvest veidi enam kui kolmandiku, tähendab see elektritarbijale igakuise arve kasvu keskmiselt kuue protsendi võrra. Hind tõuseb aga tegelikult juba enne seda. 1. juunil teeb Eesti Energia iga-aastase korrektsiooni elektripakettide hinnakirjas, mille tagajärjel tõuseb elektrienergia hind keskmiselt 0,05 senti kWh kohta, mis mõjutab keskmist elektriarvet 0,4 protsenti. Seeläbi suureneb näiteks levinuima, Kodu 1 paketi puhul keskmine elektriarve elektrifirma arvutuste kohaselt juunist 11 sen­ti ja augustist veel 1,81 eurot.

Rääkimata tavatarbijatest, kel tuleb elektrihinnatõusu korral oma kulutusi veelgi enam jälgida, paneb elektrihinna tõus nördima ka ettevõtjaid. Arensburg Boutique Hotel & Spa tegevjuht Terje Nepper nentis, et elektrihinna tõus saabki tekitada ainult nördimust ja pettumust, kuna see asetab nad sundolukorda.

“Kulud kasvavad oluliselt, kuna elekter on suuruselt teine kulu meie firmas peale tööjõukulu,” tunnistas Nepper. Tema sõnul on nad viimastel aastatel pidevalt tegelenud elektrienergia kokkuhoiuga oma majades, säästnud ja kärpinud, kuid lagi on juba käes. “Hotellinduses ei tule ka hinnatõus kõne alla, kuna konkurents on tugev,” lisas ta.

Uued alajaamad ja arvestid

Eesolevate aastate investeeringud jagunevad Eesti Energia kinnitusel peamiselt maakaabli, uute alajaamade ja kaugloetavate arvestite paigaldamise vahel, mis algab järgmisel aastal. Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere rõhutas, et järgmisel kolmel aastal uuendatakse elektrivõrku varasemast suuremal määral kõigis maakondades. “Oleme välja sõelunud tänase elektrivõrgu nõrgimad kohad ning esmajoones uuendame elektrivõrku just piirkondades, kus metsasihte läbivad rikkelised õhuliinid,” selgitas Mere.

Investeeringute tulemusena peaks kolme aastaga vähenema keskmine elektrikatkestuste arv majapidamise kohta hinnanguliselt 20 protsenti.
Kolme aasta jooksul paigaldatakse ligi 3000 kilomeetrit maakaablit ja ehitatakse 2100 uut alajaama. Selle tulemusel väheneb elektrivõrgu sõltuvus ilmastikust ning ka rikkekohti saab leida ja kõrvaldada kiiremini.

Tuleval aastal alustab jaotusvõrk ka kaugloetavate elektriarvestite paigaldamist Eesti majapidamistesse ning 2014. aastaks peaks arvestid olema paigaldatud ligikaudu 300 000 tarbimiskohta. Investeeringute kõrval saab jaotusvõrk uute võrgutasudega teostada ka senisest suuremas mahus hooldus- ja remonttöid, mis on vajalikud vananeva elektrivõrgu töökindluse hoidmiseks. Suuremad tööd puudutavad trassihooldust ehk liinide ümbruse puhastamist võsast ja puudest, mastide uuendamist ning hooldustöid alajaamades.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)