Selgusid Muhu neljanda murdevõistluse tulemused (1)

Jüripäeval, mis sel aastal langes kokku vaikse laupäevaga, tehti Hellamaa külakeskuses teatavaks järjekorras juba neljanda Muhu murdevõistluse tulemused. Teemadena olid seekord välja pakutud “Kanged muhulased” ja “Muhu tööd”.

Võistlusele laekus 15 tööd tosinalt autorilt. Kuna omad tugevused olid igaühel, otsustas žürii koosseisus Piiri Metsavahi Irena, Koguva Laasu Kadri, Lõetsa Nossa Külli, Pallasma Lepana Anu ja Mari Kendla Eesti keele instituudist anda välja terve hulga eripreemiaid.

Liiva lasteaia Oravate rühma laste tööde kirjeldus sai tulevikulootuse eripreemia ja kotitääve pähkivekka ja nende suured abilised kotitääve vehvermentsivekka, sest nee oo kõege kenama muhukielse nimega vekid. Parima vanaemast kirjutatud loo eripreemia sai Võlla Saadu Maimu ja parima vanaisaloo preemia Vanamõisa Sepa Enda. Just nänned ja toadad oo Muhus ikka nee oln, kis pisikste lastega rallivad ja nendele inimeseks olemise selgeks õppevad.

Luulevormis kaastööga esines, nagu varasematelgi võistlustel, Lõetsa Matsi Peeter, kes Matsi Reiust rääkiva värssloo eest pälvis smuulilikkuse eripreemia. Lüürilise murdekeele eripreemia sai aga Tupenurme Panga-Juri Irma, eriti meeldis kõigile tema luuletus “Tuul äkiste iŋŋeti”.

Parima tööloo preemia sai Liiva Uustalu Grete Liiva telefonikeskjaama töö kirjelduse eest. Linatöid meenutas oma loos Tamse Allika Helve ja Muhu meeste seas ühte populaarsemat tööd – jahilkäimist – kujutas Mäla Juri-Matsi Arnek, tõestades sellega, et muhu keeles kirjutamisel ei kuku pliiats peost isegi hiidlasel.

Muhulase huumorimeele jaoks hirmnaljakate lugudega esinesid Soonda Kaigutähvena Juta ja Pädaste Laine Ainu, kes pälvisid vastavalt rahvapärimuse ja naisuurimuse eripreemia.

Kõige ehtsama murdekeele preemia läks aga Rannaküla Viherpuu kolmele põlvkonnale: Leida pani kirja oma meenutused Tamsevalla kangetest inimestest ja sündmustest, tema tütar Hille vaatas murdekeele kirjapaneku üle ja Hille tütar Maarjali, kolmanda klassi tüdruk, toksis lood arvutisse.

Kirjakeelse, kuid kangesti kena kangest muhulasest Metsa (Nagivälja) Vollist pajatava loo saatis otse Moskvast võistlusele Kallastelt pärit Meinhard Saarkoppel. Murdevõistluse töid hakkab Muhulase leht vastalt ää rükkima, kuidas just sisse mahub.

Tagasisidet murdevõistlusele on olnud kahesugust: osa inimesi tahaks kirjutada küll, aga mitte murdes; teised tahaksid kirjutada küll, aga mitte võistelda. Päris ära jätta kumbagi komponenti murdevõistlusest vist siiski ei saa, kuid edaspidi on kavas võtta suund rohkem eriauhindadele, nagu selgi korral.

Ka eeloleva murdevõistluse teema sai tänukirjade kätteandmise järgses kohvilauas nagu iseenesest kokku lepitud: paljudele meeldis Liiva Uustalu Grete idee, et kirjutada võiks Muhu ehitistega seotud lugudest. Uuest teemast kirjutab lugejatele tuttav Metsavahi Irena juba oma uudistes pikemalt.

Laupase kena ürituse eest veel suured tänud-pitkad paid Külasema külaseltsi tantsijatele, kes mulgimurdelise loo saatel kangest kenasti tantsisid, ja Külasema külakeskuse perenaistele soja toa ja kohvilava eest.

Koguva Laasu Kadri

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)