Jekaterina Näälik: Prantsuse talud pakuvad palju mõtteainet (1)

Koos kolleegidega Prantsusmaal talusid uudistamas käinud taimekasvatuskonsulent Jekaterina Näälik tõdeb, et prantslastele on elus tähtsaim asi elamine ise ning alles teisel kohal on töölkäimine ja raha teenimine.

“Kõige enam avaldas muljet, et keegi ei tõmmelnud ega närvitsenud, vaid kõik sujus, ei olnud suuri iluaedu ja suuri murulappe, mida hommikust õhtuni korrastama peab, kuid samas oli ilus ja hubane aiaplaneering. Ei olnud piinlikult korras talusid, olid looduslähedased, aga samas hooldatud talud ja sõbralik suhtumine.

Talupidajal on aega elada ja töötada,” rääkis Saarte Häälele Pariisi ümbruse talupidamistega ja sealse nõustamissüsteemiga tutvumas käinud Jekaterina Näälik, kelle sõnul oli reis inspireeriv ja hariv. “Väga huvitav ja mitmekesine oli seal,” lisas ta.

12.–19. aprillini väldanud koolitusreisil külastasid Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse konsulendid iga päev vähemalt kolme-nelja talu, mis oma paarisaja hektarilise maakasutusega kuuluvad sealmail suuruselt keskmiste hulka.

Nääliku sõnul avaldas talle muljet Prantsuse talutootmise eripalgelisus ja läbimõeldus. Talud ei piirdu vaid tooraine tootmisega, vaid püüavad sellest kohapeal valmistada ka toiduaineid ning saada seeläbi rohkem kasumit. Näiteks kasvatas üks talu 200 hektaril teravilja ja rapsi ning 0,8 hektaril maitseainena tuntud safranit, mis andis aga koguni üle poole kogu talu kasumist.

Konsulendid käisid tutvumas teokasvatusfarmiga, mille omanikud olid panganduse ja õigusvaldkonnaga seotud abielupaar, kes otsustasid oma laste heaolu silmas pidades maale kolida. Pariisi lähedal osteti pangalaenuga talu ja 0,8 ha maad ning hakati kasvuhoonetes tigusid kasvatama. N-ö koristusküpseks saanud tigude korjamiseks kutsutakse appi suguvõsa ja sõbrad ning tigudest tehakse konserve ja roogasid. Teofarmi omanike kinnitusel elavad nad tigude kasvatamisega väga hästi ära.

Muljetavaldav oli Kati Nääliku hinnangul ka linnumaksapasteedi tootmisega tegelev talu, kus kasvatati parte ja hanesid ja kus oli väga hästi komplekteeritud tapamaja koos töötleva tööstusega. “Kõik oli käe-jala juures, hästi läbi mõeldud ja just paraja suurusega,” märkis Näälik. Samuti jättis hea mulje kitsekasvandus, kus eestlased said näha kitsepiimast tehtud šokolaadi tootmist ja kitsejuustu valmistamist. Kusjuures lisa teeniti veel turismigruppidele oma tootmise tutvustamisega. Peab mainima, et iga töö, mille eest raha küsiti, oli hästi planeeritud, läbi mõeldud ja kvaliteetne, rääkis konsulent.

Ühes piimatootmisega tegelevas mahetalus oli Nääliku sõnul väga atraktiivne perenaine, kes tutvustas oma majapidamist üsna kalli pileti eest. Leitud oli erinevaid nõkse, kuidas oma talu rohkem välja pakkuda ja selle arvelt teenida. Vaadata sai loomi ja kogu ettevõtlust talus, lastele korraldati igasuguseid mänge. Samuti sai talust osta talutoodangut ja omavalmistatud siidrit, mida Prantsusmaal toodetakse väga paljudes majapidamistes.

Prantslaste üks eeliseid võrreldes Eestiga on kindlasti see, et Prantsusmaa kuulub maailmas tähtsamate turismimaade hulka, mistõttu on sealne turg talunikele väga suur. “Tehku nad ükskõik mida, kõike käiakse vaatamas ja turist maksab selle eest,” tõdes Näälik.

Jekaterina Nääliku sõnul andis Prantsusmaa reis talle kui konsulendile üsna palju mõtteainet. Näiteks tasuks koos tootjatega läbi arutada, kuidas oma taluga paremini teenida ja mida turistidele pakkuda. Kas müüa ainult piima või hakata sellest piimast tegema erinevaid tooteid, sama küsimus on ka lambakasvatajatel ja marjakasvatajatel.

“Tasub mõelda, proovida ja lasta fantaasial lennata,” ütles Jekaterina Näälik. “Loomulikult ma ei ütle, et see on lihtne. See on keeruline ja peab olema kooskõlas seadusandlusega, aga see on võimalik. Lihtsalt inimene peab olema ettevõtlik ja kõik peab olema väga hästi läbi mõeldud,” lisas ta.

Rääkides Prantsusmaa nõuandeteenistusest, on Eesti tootjate olukord isegi parem, sest Eestis makstakse nõuande kasutamise eest toetust, Prantsusmaal tasub tootja nõuande eest 100% ise. Prantsuse põllumajandustootjad kulutavad nõuandele keskmiselt 2000 eurot aastas.

Ehkki Prantsusmaa tootjad peaksid saama Eesti omadest justkui olulisemalt suuremaid toetusi, siis Jekaterina Nääliku sõnul sealsed keskmise suurusega talude omanikud seda eriti ei kinnitanud. Prantsuse tootjad kasutavad palju investeeringutoetusi, kuid samas on ka nende laenud väga suured. Teisalt peavad nad suuri rahalisi kohustusi üsna loomulikuks ja võtavad seda, et nende talu on panga oma, vägagi rahulikult, kinnitas Jekaterina Näälik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)