Jää sulas merre (1)

Jää sulas merre

 

Kevad tuli oma rõõmsa päikesega ja jää sulas merre. Sulama on hakanud ka meie külm suhtumine meresse kui elukeskkonda ja meie unised silmad on hakanud seletama merega seotud tegevust ja merekultuurimaastikke. Me mõistame paremini elu, mida on mõjutanud meri. Pole olnud sellest suurest veteväljast pääsu. See laiub ümberringi. Olemegi siin saarel kõik merilased.

Sel kevadel on olnud palju sündmusi, mida võib kirjutada merekultuuri lahtrisse. Isegi Tallinnas, mis asub meist kaugemal, üle mere, ehitatakse kunagise vesilennukite sadama angaaridesse Eesti meremuuseumi uut ekspositsiooni, mis tõotab kujuneda väljapaistvaimaks siin Põhjalas. Saare maakonnas peeti aga hiljuti merelist konverentsi Muhu muuseumis ja tehti mereranna koristamise talgud Harilaiul.

Nüüdsama, alles esmaspäeval uurisid muinsuskaitsjad ja arheoloog pärandmärke ja muinasaegset mereteed Kunnati lahest Võhksa järve, mille ääres Kalli linnamäe all ehitati tõenäoliselt laevu, mida kutsuti piratica. Sellel mereteel on veel aimatav üks põnev tugipunkt. Niisugused muistsed varjatud sadamakohad olid ka Lepnal, Viltinal, Sääremäel, Laevninal, Laidevahe laidude varjus, Sutu lahes, Muratsis, Põduste jõel ja ilmselt üks vanemaid Salme väinas.

Uus nähtus on ajalooliste purjelaevade uurimine ja saadud tulemuste põhjal jäljendusaluste ehitamine. Suure väina uisk Koguva sadamas on juba plangutatud ja ootab tõenäoliselt vette laskmist tuleval kevadel. Kuna endist uisku oma silmaga näinud inimesi meie keskel enam pole, siis on rekonstrueeritava uisu joontes aimata ka tänapäeva kiirete purjekate jooni.

Puulaevu ehitavad mehed ka Vättal ja nad on valmis aitama ühe ajaloolise halulaeva ehitamisel Abrukal, kus turism pole mõeldav ilma kohaliku purjelaevata sadamas, mis kindlustaks tunnet, et saarelt ka koju tagasi saab. Sõrves Vintri küla merepoolses küljes on samuti virnastatud hulk puulaeva ehitusmaterjali.

Millal ehituseks läheb, on veel vara ütelda. Isegi kooliõpilased teevad usinasti uurimistöid merendustegelastest, laevadest ja mereloodusest. Vanasti mererannal mängides olevat lapsed ikka merel purje märgates kooris hõisanud: see on minu laev! Nii kasvas Saaremaalt palju tublisid meremehi.

Saaremaa merekultuuri selts koos oma tütarseltsi Salavaga on juba täisealiseks saamas (emaselts asutati 1994 ja tütarselts 1996). Tegevusest aruande esitamiseks pole siinkohal kahjuks ruumi. Tasuks vaid poetada, et merepäevad, merelaulude võistulaulmised, mereteemalised loengud, huvireisid ning randade, laidude ja saartega tutvumised on vaid jäämäe veepealne osa aastaid kestnud merekultuurilisest õhinast.

Tänavugi oleme jõudumööda kaasa aitamas merepäevade ajal konverentsi korraldamisel ja Sõrve sääre otsal militaarmuuseumi kõrval merelise väljapaneku idee teostamisel. Meeleldi tahaks märkida mereasjadest huvitatuile teabe andmist ja nõustamist ning mereteemalist meeldetuletamist meedia kaudu ning lihtsat soovi juhatada inimesi mere äärde. Näiteks võib tuua ühe lõigu tänavuse roheliste jalgratturite suurmatkast, kus osalejatele tutvustatakse peatuskohti merekultuuriliselt vaatemättalt. Kui tahame linnast välja minna ja lähipiirkonnas merelisi kohti vaadata, siis alustame Nasvalt.

Nasvade põhjale tekkinud küla

Muistsetest merelahtedest moodustunud järvedest – Mullutu ja osalt ka Suurlahest – voolab merre Nasva jõgi, mis on Saaremaa vähestest jõgedest vee- ja kalarikkaim. Jõe endiste liivasaarte ehk nasvade põhjale on tekkinud samanimeline kaluriküla.

Teise maailmasõja ajal hävis suur osa traditsioonilistest rookatustega elamutest. Hiljem elukohad taastati ja ehitati juurde uusi. Jõe äärde kalasadama kõrvale rajati omaaegse suurmajandi Saare Kaluri tehniline keskus – töökojad, võrguvabrik ja tööstusettevõtted.

Laiendati ja täiendati kalasadamat ning ehitati kauplus ja klubi. Püstitati külmhooned ja rajati paaditööstus. Jõesuudmes on endisest kalalaevade remondiellingust kujunenud Saaremaa üks silmapaistvamaid tööstusettevõtteid – töölaevade tehas Baltic Workboats.

Puhkerannik, Mändjala ja Järve

Ligi kaheksa kilomeetri pikkust Liivi lahe päikesepoolset puhkerannikut kaitseb loodetuulte eest luidetele istutatud männimets Mändjalast Järveni. Maantee ja mere vahelisel maaribal asuvad Mändjala kämping, endine metsavahi talu, hotell Saaremaa ning külalismajad ja parklad.
Suvel soojenevad Liivi lahe madalamad veed päikeseliste ilmadega suplusmõnusaks ja liivarannal leidub siis sadu suvitajaid.

Vene ja Saksa väegruppide öises kohtumislahingus oktoobris 1944 langenute mälestuseks on Tehumardi rannakarjamaale püstitatud mälestusmärk, mille juures peeti Nõukogude ajal sõjaveteranide kogunemisi. Kõrval on sõdurite vennaskalmistu. Ja siit algabki tõeline Sõrve, paljukannatanud säär osutamas Euroopasse. Nimelt läbib Tehumardit laiuskraad, mis piirab viimase põhjapoolse euroopalikult laialehise metsa Abruka saarel. Saaremaa on olnud ühe jalaga Euroopas kümneid sajandeid.

Salme

Kohanimi tuleb jõelt, mis muinasajal oli koos nüüdseks kuivendatud Raka järvega veerikas, vähemalt 100 m laiune väin. See võimaldas liikuda laevadel ja paatidel Liivi lahest Läänemerele ja vastupidi. Väinas asus ka muinassadam, mille kohalt 2008. aastal avastati üle tuhande aasta vanuste laevade säilmed koos meresõitjate luustike ja panustega.

See osutus üheks vanemaks laevaleiuks Läänemere idarannikul, mille uurimine on alles pooleli. Kindel on see, et Saaremaa on pikka aega olnud seotud meresõidu ja laevaehitusega ning on olnud hiliste idaviikingite tugipaik. Ligikaudu 800 aastat tagasi kasvas Sõrve saar Saaremaaga kokku.

Lääneranniku merekultuurimaastik

Sõites üle 1950-ndatel aastatel kavandatud rannakaitse patareide varustusraudtee tammi jõuame Ariste lahe lõukas käänulisele rannamaanteele, kus meid saadab avameri, mille ääres on kalurikülasid, kalapaatide sadamaid, randvallil laevaehituse kohti kivide ja kadakapõõsaste vahel, kalurite elamuid ja taludest kohandatud suvilaid ning uusi külastusmaju.

Möldri küla serval mererannal seisab tiibadeta tuuleveski, mille emapuule toetub kahekordne loomingutaru, milles suviti muusik Jaagup Kreem loob koos sõpradega uusi mereviisilisi laule. Siin Insu talus teeb suvel oma teadustööd ajaloodoktor Juhan Kreem. Jaagupi ja Juhani isa, Antarktika uurija ja merendustegelane Enn Kreem veedab puhkuse samas külas, kus suvitas omal ajal ka lavastaja ja näitleja Sulev Nõmmik.

Külas elas kunagi palju meremehi, paadiehitajaid ja teisi rannaelu edendajaid. Heameel on tõdeda, et kunagisse meremehe majja Uie-Insule on Tallinnast kolinud arhitekt Mikk Mutso (kunstnike Herald Eelma ja Marju Mutso poeg) oma perega. Aitamaks kaasa külaelu edendamisele on noor arhitekt projekteerinud nüüdsele koduvallale Anseküla seltsimaja.

Üksikuna seisva Pärnpõllu talu lähedal osutab teeviit mereranda neemikule, kus 1943–1947 ehitati veel puust purjelaevu. Kahemastiline Linda lasti laevameister Mihkel Lahe juhatusel vette 1947. aasta kevadel.

Pilkupüüdev Lõmala sadamahoone on ehitatud endise kalakombinaadi vastuvõtupunkti ja N. Liidu piirivalve vaatluspunkti asukohale. Majja üles pandud ekspositsioonist saavad külastajad ülevaate maakonna kalanduse ajaloost. Sadamahoone juures on säilitatud ka üks meie randade arvukatest piiritornidest.

Lõmala neeme, kus paikneb kalasadam, taguses lohus, Toomalõuka küla all laiub nüüd juba võssa kasvanud endine Läku Niit, mida peetakse Henriku kroonikas mainitud muinassaarlaste portus novus’e (uus sadam) asukohaks. Vaatamata segavale maatõusule leidub mitmeid tõendavaid argumente kunagise sadama võimalikust paiknemisest varjatud merelõukas. See paik võib tulevikus kujuneda Salme kõrval teiseks meresõiduajaloo huviväärsuseks.

Mööda Tehumardi–Kotlandi-Lümanda mustkatte saanud maanteed Saaremaa keskkõrgustiku servale jõudes olemegi endise Lahetaguse mõisa asupaigas. Siin sündis 1778. aastal tuntud meresõitja admiral Gotlieb Fabian Bellingshausen (surnud 1852 Kroonlinnas), keda peetakse esimeseks Antarktika mandri avastajaks. Peetakse seepärast, et selle aupärja pärijaiks on viimasel ajal arvatud ka paar teist tolleaegset lõunapoolkera polaarpiirkonnas seilanud Briti meresõitjat.

Vändates edasi Lümanda suunas, läbime esmalt Riksu küla, mille järel hakkab vasakult paistma Muha nina madal kadastik, kus väludel kasvab rikkalikult käpalisi. Keset kadastikku kõrgub ümberehitatud endine rannavahi elamu. Peatselt jõuame Kotlandi külla, millel on sõpruskogukond Gotlandi saarel. Need ülemeresidemed on kestnud üle kolmesaja aasta.

Möödudes Koovi külas viidaga osutatud kirjanik August Mälgu sünnikohast Vähikul, kus talle on püstitatud mälestuskivi, näeme juba järgmises, Kipi külas paremat kätt puude vahel vilksatavat endist piirivalvekordonit, mis on ümber ehitatud külastuskeskuseks. Seejärel pöördume haruteele Viidumäe looduskaitseala suunas. Otsetee jätkub Lümanda suunas, vasakpoolne teeharu viib läbi Pilguse mõisa Karala külla, kus avanevad meeldejäävamad atraktiivsemad külavaated Saaremaal.

Meid ootab aga kunagine puutöönduse keskus Varpe küla. Vanad majad kössitavad puude varjus ja on praegust peateed risti läbiva vana, Lümanda mõisa viivat teed palistavate kiviaedade vangistuses. Siit käisid mehed vanasti Liivimaa randades laevu ehitamas või treisid kodus vokidetaile.

Siin kasvatati otra ja keedeti head linnaseõlut ning rannakülade sihvakad noormehed kosisid siit naisi, kes oskasid kõiki talutöid. Lümanda valla suuremad külad 1940. aastal olid mereäärsed Atla ja Karala, kus oli siis vastavalt 75 majapidamist 331 elanikuga ja 63 majapidamist 334 elanikuga. Atlas, imekaunite lahtede ääres ja rikkaliku looduse rüpes elab veel alla 20 inimese.

Ükskõik missuguses Saaremaa külas või Kuressaare linnas võib hommikul koduuksest väljudes hingata sügava sõõmu mereõhku ja taevast takseerides arvata, mida ilmavana meile Atlandi ookeanilt tänaseks tervituseks saadab. Oleme ju mere meelevallas. Seepärast peame enesest harjumuspärast kontinentaalset mõttelaadi hoolsalt välja tuulutama. Õnneks on Brüssel merele lähemal, kui seda sai omal ajal arvatud Moskva kohta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 102 korda, sh täna 1)