Abituriendid kirjutasid elu mõttest ja eesmärkidest

Populaarseid kirjanditeemasid oli saare noorte jaoks mitmeid, kuid kõige enam paelus abituriente väljapakutud teemade hulgast viimane, kus sai käsitleda elu eesmärke ja tähendust.

Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) õppealajuhataja Marek Schapeli sõnul olid teemade sõnastused tänavu üheselt arusaadavad ning igal teemal oli võimalik kirjutada. “Nõrgematele kirjutajatele oli lisatud teemade selgitusi – kui endal mõtted puudusid, sai kasutada teemade koostajate omi,” märkis Marek Schapel. SÜG-is kirjutas lõpukirjandit 98 inimest. Neist 87 olid SÜG-i tänavused abituriendid.

Kõige populaarsemaks teemaks osutus kõige esimesena välja pakutud “Minu Eesti”, mille valis 18 kirjutajat, sellele järgnes 17 kirjutajaga “Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse”. 12 kirjutajat kogusid ühisgümnaasiumis “Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda” ja “Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi”.

11 kirjutajat valis teemaks “Kui palju on asju, mida ma ei vaja”, 8 abiturienti otsustas “Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost” kasuks ja 6 kirjutajat valis sotsiaalmeedia mõjusid käsitleva teema. Võrdselt viis kirjutajat kogusid aja nägudest rääkiv teema ja kultuuri käsitlust eeldav teema. Kõige vähem kirjutati SÜG-is sellest, et ühiskonna arengu võti seisneb hariduses (4 kirjutajat).

Kuressaare gümnaasiumi (KG) õppealajuhataja Maidu Variku andmeil oli KG abiturientide seas kõige populaarsem teema aga elu tähendust käsitlev teema, kogudes koguni 53 kirjutajat. Populaarsuselt järgmised olid “Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda” 30 kirjutajaga, “Minu Eesti” 13 kirjutajaga, “Igal ajal on oma nägu” 10 kirjutajaga, “Kui palju on asju, mida ma ei vaja” samuti 10 kirjutajaga ning “Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele” ja “Kultuur meis ja meie ümber” nelja kirjutajaga. Võrdselt kolm kirjutajat kogusid “Ühiskonna arengu võti on haridus”, “Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost” ja “Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi”.

Kuressaare ametikoolis kirjutas lõpukirjandit kaheksa õpilast ning sealse õppealajuhataja Viiu Kose sõnul oli kirjutajatel kirjanditeemade kohta arvamusi nii- ja naasuguseid. “Enamasti jäi kõlama hinnang, et laiapõhjalised teemad ei takistanud mõtlemist, arutlemist ega loomingulisustki. Keeleoskusest ja stiiliosavusest rääkimata,” tähendas Kose.

Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peetersi sõnul kirjutas Saare maakonnas eelregistreerimise andmete kohaselt kirjandit 342 abiturienti, kelle hulgas oli ka 9 varemlõpetanut. Kui palju neist tegelikult eksamil osales, ta öelda ei osanud, sest tavapraktika näitab, et mõned varemlõpetanud siiski loobuvad.

Kirjanditeemad olid Raivo Peetersi hinnangul aga väga õpilassõbralikud. “Arvestades tõsiasja, et abiturient on ju maailma kõige targem inimene, siis seda enam,” nentis Peeters, lisades, et inimesel, kes vähegi jälgib meediat, ei oleks tohtinud olla mingit probleemi enamikul teemadel kirjutada.

“Tegelikult on juba aastaid olnud nii, et kirjandi kirjutamine ei eelda ilukirjanduslikku lugemust. Samas tuleb kindlasti tõdeda, et paremaid tulemusi saavutavad siiski need, kellele meeldib lugeda,” möönis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)