Oma aialapita on raske peret toita (4)

Oma aialapita on raske peret toita

VAATAB JA VÕRDLEB: Hinnatõusud on pannud rohkem kui enne hindu vaatama. Ka Sille Purga (pildil) suhtub just seetõttu positiivselt poodide kampaaniatesse, et toidukaupade hinnad on rahakotile üha rohkem tunda andma hakanud.
Foto: Egon Ligi

Eelmisel nädalal avaldas konjunktuuriinstituut toiduturu uuringu, mis näitas, et Eesti inimesed on hinnatundlikumad kui varem ja enamik ei saa osta poest seda kaupa, mida tahaks – hinnad on tõusnud, kuid sissetulekud mitte. Samas on majanduslik seis pannud inimesi poes vaatama ennekõike hindu ning alles seejärel pööratakse tähelepanu teistele kriteeriumidele.

“Eriti peab hindu jälgima alanud aastast, sest poodi sisenedes tekib ikka selline ahaa-efekt, hinnanumbrid on ju nii väikesed, kui need aga kroonidesse ümber arvestada, jääb asi tihtilugu ostmata,” tunnistas kuressaarlane Piret Kaasik, kelle jaoks on perele söögiostmine päris suur kalkuleerimine.

Piret ütles, et püüab siiski eestimaist eelistada, näiteks vorstide-viinerite ja maiustuste puhul. “Suurele perele tuleb ka igapäevane söök ise valmis teha, kaupluse soojalette ma ei vaata,” rääkis naine, keda paneb imestama, et õhtuks on siiski ka soe toit poodidest otsa saanud. “Ehk need, kes üksi elavad või kel pereliikmeid vähe, ostavad sealt,” oletas ta.

Piret on sisseoste tehes tihtilugu ka oma söögitegemisplaane ümber teinud. “Loobun kotletitegemise mõttest, kui näen letis hea hinnaga sardelle,” tunnistas ta. “Head hinnad” ongi need, mida pereema jälgib, päris “parim enne” letti ta aga ei vaata, ehkki sealt võib leida ka antud kuupäevaga kõlbulikke tooteid. “No aga kui kõrval on kummis vaakumpakendiga toode, ei kutsu ostma,” põhjendas ta. Naine lisas, et pereliikmete ravimine läheks sellisel juhul veelgi kallimaks.

Et Pireti maakodu asub Kuressaarest kaugel, on tal ka võimatu hakata potipõllumeheks ja juurvilja ise kasvatada. “Talvekartuli ostame küll sügisel talunike käest, siis ei pea kevadel kilokaupa kallist kartulit poest ostma,” märkis ta.

Kodutoit on odavam ja maitsvam

Seevastu on maal elavatel peredel lihtsam toime tulla, sest hea tahtmise korral on võimalik pere oma põllulapi abiga vaat et ära toita. “Mina olen küll kogu aeg ise juurikaid ja muid aiasaadusi kasvatanud,” sõnas Leisi vallas Pärsamal elav Ingrid Klaus, kelle jaoks on aiasaaduste valmimise aeg selline perekondlik ettevõtmine, kus koos riivitakse ja hautatakse ning pannakse purkidesse kõikvõimalik aias kasvav kraam.

“Boršisupi põhja tegime näiteks poole päeva töö tulemusena – riivisime ja hautasime suure potitäie juurikaid ning saime 17 liitrist purki, terve talv hea võtta,” tunnistas asjalik pereema, kelle kelder ja sahver täituvad sügisel hea ja paremaga.

“Huvitav on ka see, et poest ostetud porgand ei säili – olin ükskord sunnitud ostma, sest hiired sõid koduse tagavara ära, kuid paari päevaga on poeporgandid pehmed ja lähevad hallitama,” on Ingrid teinud tähelepaneku. Nüüd läheb ta enne naabrinaise käest küsima, kui sammud poodi porgandi järele seab.

Ingrid on pannud koju külmkapi külge paberi, kuhu vastalt kirjutab, mis kodus otsa saanud. Siis on hea ostunimekiri kaasa võtta ja ei kipu muid asju vaatamagi. Ta ütles, et tema poolest jäävad kaupluseletile seisma ka kõikvõimalikud poolfabrikaadid. Kui mõned üksikud erandid (näiteks pihvid) välja arvata, siis ta neid ei osta, juba seetõttu, et ise tehtud toit tuleb palju maitsvam. “Kui mul on sügavkülmas pool siga, siis on palju mõttekam teha lihale grillimiseks ise marinaad peale,” kinnitas ta.

Hinnatõusu prognoos võtab sõnatuks

Ingrid ütles, et ehkki vaatab poereisil olles ennekõike hindu (eestimaist ei jõua lihtsalt suure hinnavahe tõttu enam eelistada), ei ole tema elukvaliteet viimastel aastatel väga langenud ja lastele saab linnareisil ikka ka näksi osta. “Minu meelest ei ole me küll pidanud millestki väga palju loobuma,” arvas ta. Ehk seetõttu, et siiani on soovid jäänud ka mõistlikkuse piiresse.

“Muide, oleme vahel nii maitseks võtnud ka mingit peent delikatessi, aga siis on see peenike värk tavaliselt koera ette jõudnud,” tunnistas ta. Mis toob aga tulevik, ei osanud öelda ei Ingrid ega Piret. “See, kui öeldi, et toiduainete hinnad veel 30 protsenti tõusevad, võttis ikka sõnatuks küll, ehk siis tuleb ka leiba ise küpsetama hakata,” ütles Ingrid. Piretil on aga tekkinud küsimus, kas tulevikus on üldse võimalik perele riideid selga osta, sest toit peab ju laual olema.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 238 korda, sh täna 1)