Kaarma lahing 750

Kaarma lahing 750

JAGAB SAARLASTELE LUBADUSI: Ordumeister Andreas de Velven tõendab lepingu sõlmimist enda kui Saare-Lääne piiskopi asemiku ja saarlaste esindajate vahel. See 1241. aastast pärit pärgamentürik asub praegu Rootsi riigiarhiivi kogudes.
Repro: raamatust “Eesti ajalugu” I osa, Tln 1997

Alljärgnev kirjatükk on pühendatud ühele märkimisväärsele sündmusele Saaremaa kaugemast ajaloost – lahingule Kaarma all 1261. aasta hilistalvel või varakevadel. Sellega lõppes saarlaste järjekordne vastuhakk võõrvõimule. Kirjutise autor on Saaremaa ajaloo uurija KALLE KESKÜLA, kes pakub meile uut mõtteainet saarlaste ülestõusu põhjuste osas.

Kui seni on traditsioonilises ajalookirjanduses ja kooli ajalooõpikutes 1260. aastal alanud ületõusu puhkemist idülliliselt seletatud saarlaste hirmsuure vabadusihaga (kusjuures vabaduse kättevõitlemiseks olevat meie kauged esivanemad oskuslikult ära kasutanud orduvägede lüüasaamist Kuramaal Durbe lahingus), siis alljärgnevas kirjutises oletatakse, et ülestõusu põhjused võisid olla hoopiski maisemat ja pragmaatilisemat laadi.

750 aastat tagasi jäi saarlastel vastlapäev pidamata, sest vaenukirves oli nende peade kohale kerkinud ja Kaarma maalinna vallide taha kaitset otsima ajanud. Saarlaste priiuse pärast alanud võitlus elas üle järjekordse tõsise katsumuse. Seni on Kaarma lahingu kohta käibel eeskätt baltisaksa allikatel põhinev käsitlus, paraku pole see lõplik ajalooline tõde.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus lõppes 1227. aastal. Saaremaa hõivanud piiskop Albert1) võitis saarlasi Lübecki diplomaatilisel toel ja pühitses ametisse Saaremaa piiskopi (episcopus Osiliensis) asukohaga Lihulas. Kurelased alistusid Mõõgavendadele 1230. aastal, ka nendega sõlmiti leping. Lepingu sisu selgus aga üsna pea ja juba 1232. aastal alustasid kurelased mereröövile ja viikingikaubandusele seatud piirangute pärast ülestõusu.

Saarlased tõusid üles 1236. aastal, seda soodustas Mõõgavendadele osaks saanud kaotus Saule lahingus. Vaimulike tapmist näinud ja ise napilt eluga pääsenud Saaremaa piiskop Heinrich2) viis oma võimukeskuse 1251. aastal Sauga jõe (Perona) suudmesse.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 89 korda, sh täna 1)