Kas tahame Kuressaarde statsionaarset saastemäge?

Lugesin 19.04.2011 Saarte Häält ja olen sunnitud jagama oma tähelepanekuid nii artikli “Rehvipurustustehase ehituseks Roomassaares läheb mai lõpul” koostanud ajakirjaniku kui ka linnavalitsejatega, et meie linnas ei tekiks võimalikku statsionaarset saastemäge.

Käesoleval ajal tegeleb Eesti vabariigis rehvide purustamisega teadaolevalt Nordline Baltic OÜ, kellele kuuluv mobiilne rehvipurustuse seade asub Harjumaal Jõelähtme prügilas.

Olen seda seadet töös näinud ja kuulnud ning võin kinnitada, et see elektrimootorite jõul töötav seade on tööstuskeskkonna kohta väga talutava müratasemega. Kas selline mürafoon ka terviserajal jalutaja kõrvale kuulda sobiks, jäägu asjaomaste ametkondade mõõta ja otsustada.

Probleem on siiski selles, et Eesti vabariigis aastas käideldav kogus on 10 000 tonni kasutatud rehve. Hetkel seisab kütuseärimehena tuntud Toomas Saksale kuuluva äriühingu Eco-ST OÜ (pankrotis – pankrotihaldur Indrek Lepsoo) pankrotivaraks olev 5000 tonni rehvipuru sadamas Stivis AS-i laoplatsil. Seda puru on pakutud küll Saksamaale ja Soome ja mujalegi. Aasta jooksul enne pankrotti ei ole selle rehvipuruga suudetud midagi ette võtta ja isegi pankrotivarana ei ole sellega miskit peale hakata.

Saan aru, et hollandlane Martinus Kuppens tahab Kuressaarde tuua Eesti pooleteisekordse aastase koguse veoautorehve, s.o ca 15 000 tonni. Mul puudub põhjus kahelda ärimehe mõistuses, kuid kahtlust tekitab hoopis see, kas me ei saa Kuressaarde hoopis uut püsivat vaatamisväärsust – veoautorehvi- või kummipurumäge.

Ma pooldan igati täiendavate töökohtade teket ja äri elavdamist Saaremaal, samuti ei ole ma kuidagi konkreetse tehase ehitamise vastu. Siiski tundub, et rehvide jäätmekäitluse kohta otsuse tegemiseks ei ole kogutud piisavalt adekvaatset informatsiooni. Pool Eesti aastasest rehvipurukogusest on juba praegu omaette vaatamisväärsus AS-i Stivis laoplatsil. Kas me oleme valmis selleks, et Kuressaare saaks kolm korda suurema mäe?

Ma ei ole kindel, et linnal on piisav tagatis sellise võimaliku jäätmemäe likvideerimiseks. Seega teen ettepaneku võimalikud riskid uuesti kaalumisele võtta ja tagada, et Kuressaaret ei kasutataks geniaalse äriidee ohvripaigana. Linna kasuks pangagarantii seadmine hollandlase poolt, mille arvel oleks võimalik 15 000 tonni rehvijäätmeid likvideerida, võiks olla tagatisena piisav sellise riski maandamiseks.

Ants Kuningas
linnakodanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)