See ilus valede maailm (4)

See ilus valede maailm

 

Väga raske oli vaadata suusaliidu pressikonverentsi. Ajakirjanikud ja fotograafid ründasid nagu raisakullid. Andrus Veerpalu on aastakümneid ränka tööd teinud, meile kõigile nii palju rõõmu toonud, oma tervist tapnud ja nüüd rünnatakse teda kui kurjategijat.

Need kõrgharidusega ajakirjanikud teavad väga hästi, et suur osa Norra suusakoondisest kasutab astmaravimeid. Nende medikamentide mõjul saab organism rohkem hapnikku, seega jõudu ja energiat. Poola suusataja Kovalczyk on meedias korduvalt rääkinud, et Norra nais-esisuusataja kasutab astmaravimeid täiesti avalikult. Tõeline astmahaige ei saa aga olla tippsportlane. Portaalides kirjutatakse, et ta peaks võistlema paraolümpial, kui ta nii haige on.

Ajakirjanikud teavad väga hästi, et piir lubatud ja lubamatu vahel on õhkõrn ja muutub kogu aeg. Kartulipudruga medaleid ei võideta. Norra on rikas riik. Nende suusakoondise taga on terved laboratooriumid. Veerpalu on elus andnud sadade viisi dopinguproove ja kõik need on olnud negatiivsed.

Psühholoogiaõpikuist võib lugeda, et õnnelikud inimesed ei ründa teisi. Vaid kibestunud inimesed tahavad solvamiste-ründamistega niiviisi ennast upitada. Kas meil on nii palju kibestunud inimesi?

Olen nendel päevadel sel teemal väga paljude inimestega rääkinud. Mõnel neist on lausa pisarad silmi tulnud. Soliidsed inimesed on öelnud, et see ongi eestlaslik. Nii käituti ka küüditamise ajal ja see on omane orjarahvastele. Kas jäämegi aegade lõpuni kibestunud orjarahvaks? Kas meie (spor-di)ajakirjanikest on saanud samasugused paparatsid, kes jälitasid pidevalt printsess Dianat ja lõpuks ta hukkumise põhjustasid?

Mis siis, kui Veerpalu tervis ei pea vastu, kui ta haigestub tõsiselt? Inimese organism ei ole rauast, ka mitte tippsportlase oma. Veerpalude peres kasvavad noored suusatajad. Kui Andrus lahkub koos perega Eestist, kas oleme siis õnnelikud? Kas oleme siis oma eesmärgi saavutanud?

Ahnus ajab upakile

Usklikud ütlevad, et praegu valitsevat maailma saatan. Sellel saatanal on ka nimi. See on rahaahnus. USA president Obama ütles ka oma riigi pankade põhjustatud krahhi järel, et suur ahnus hukutab maailma. Sensatsioonijahil ja oma väljaande müüginumbrite nimel ollakse valmis üle laipade minema.
Meie suusaliidu valud on kirbusitt suure maailma valude kõrval.

Alustame ennast maailma kõige demokraatlikumaks riigiks pidavast USA-st. Olen korduvalt lugenud prantslase Thierry Meyssani raamatut “11. september 2001. Koletu pettus”. Kui osagi sellest raamatust õige on, tuleb õudustunne peale. Pentagoni ei lennanud igatahes mingit lennukit. 11. septembri rünnakut oli vaja selleks, et alustada Iraagi sõda. Räägiti, et Iraagil on massihävitusrelvad. See oli teadlik vale. Iraaki mindi mitte iraaklastele demokraatiat viima, vaid ikka ainult nafta pärast. Maailmas on palju diktaatoreid. Miks neid ei rünnata?

Öeldakse, et ajalugu kordub. Ameerika rahvas ei olnud nõus, et riik läheb II maailmasõtta. 7. detsembril 1941 ründas Jaapani lennuvägi ameeriklaste Pearl Harbori mereväebaasi Havai saarestikus. Noored meremehed koos oma pruutidega nautisid imelist pühapäevahommikut Havai paradiislikus kliimas.

Sõjaväe juhtkond teadis väga hästi, et baasi kavatsetakse rünnata. Luure oli juhtkonda korduvalt hoiatanud, aga ikkagi lasti sel sündida. Koletus tapatalgus hukkus ligi 3000 noort inimest. Rünnakus kaksiktornidele hukkus samuti 3000 inimest. Pärast Pearl Harbori rünnakut oli USA üldsus valmis sõtta astuma.

Atentaat president John Kennedyle

Ametliku versiooni kohaselt, mida maailm uskuma peaks, oli tapja üksiküritaja. Lee Harvey Oswaldi ja Robert Kennedy tappis samuti üksiküritaja. Tegelikult langesid nad vandenõu ohvriks. Lyndon Johnsoni, tollase asepresidendi, kes pärast Kennedy mõrva presidendiks sai, endine naine Madeleina Brown kirjutab oma mälestustes “Texas tol hommikul”, mis ta lubas avaldada pärast oma surma, kuidas 21. novembril 1963. aastal, Kennedy mõrva eelõhtul, korraldati Texases Föderaalse Juurdlusbüroo kõikvõimsa šefi Edgar Hooveri auks pretsedenditu peoõhtu. Seal olid kohal Texase naftamagnaadid. Samal õhtul sosistas Johnson oma naisele: “Ülehomme ei saa see neetud Kennedy mind enam segada, see iiri sabarakk, see paadialune…”

Pärast Kennedy mõrva mobiliseerisid president Johnson ja Edgar Hoover kõik ressursid, et takistada erapooletut uurimist, ja kõrvaldasid kõik võtmeisikud. Igal aastal peetakse holokausti päeva kuue miljoni juudi mälestuseks, kes hukkusid Teises maailmasõjas. Ameerika hõlvamise käigus hävitasid valged inimesed sada miljonit Ameerika põlisrahvaste liiget. Nende mälestuspäeva pole olemas.

Või võtame Venemaa. Luuletaja Ratušinskaja kirjutab oma raamatus “Hall on lootuste värv”, kuidas kõrgharidusega targad vene naised veel 1986. aastal istusid poliitvangidena Komi vangilaagris külmas ja näljas ning arutasid, miks Venemaal, kus on tohutud maavarad ja viljakad mullad, on kõik nii kehvasti. Nad leidsid, et kõige taga on vale, kogu elu on valedest ja valust läbi imbunud: riigivõim, korrakaitse, kohtud, meedia jne.

Olen lugenud kõiki Viktor Suvorovi raamatuid. Ta tõestab mustvalgel, et Stalin valmistus Euroopat ründama. Kogu hiigelriigi ressursid ja kümnete miljonite orjade töö Siberi vangilaagrites oli allutatud sõjatööstusele. Brittidele ja prantslastele on seda võimatu selgeks teha, rääkimata venelastest.

Tuleme oma õuele, meenutades parvlaeva Estonia hukku. Paljud meremehedki on öelnud, et ametlik versioon on vale. Estonia huku ümber keerleb valede pundar. Seda lugu võiks lõputult jätkata. Me elame valede ja pooltõdede maailmas. Jätkem ometi Veerpalu rahule! Andrus Veerpalu on suur töömees, väga tagasihoidlik ja sümpaatne inimene, suure pere isa. Austagem tema saavutusi! Kaagutada oskame me kõik, aga muneda vaid vähesed.

Elmi Epro
kuressaarlane

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)