Juhan Smuul – vastuoluline mees vastuolulisest lähiminevikust (3)

Juhan Smuul – vastuoluline mees vastuolulisest lähiminevikust

Foto: Muhu muuseum

Lõppeval nädalal, täpsemalt 13. aprillil möödus 40 aastat Eesti kirjandusajaloo ühe enam vaidlusi ja vastakaid arvamusi põhjustanud kirjaniku, Muhumaa mehe Juhan Smuuli (1922–1971) surmast. On neid, kes täna Smuuli materdavad, samas leidub tema loomingu tulihingelisi austajaid. Alles see oli, kui Tallinnas elav endine ajalooõpetaja tegi Kuressaare linnavalitsusele ettepaneku muuta ära siinse Smuuli tänava nimi, kuna tema väitel olevat kunagine rahvakirjanik osalenud Harjumaal asuva Nutu küla elanike küüditamises.

Alljärgnevad mõtted on peamiselt laenatud kirjanik ÜLO TUULIKULT, inimeselt, kes Juhan Smuuli hästi tundis ja seepärast tema elu keerdkäike ka mõistab ning neid adekvaatselt, eelarvamusteta hinnata oskab.

1997. aastal tähistati Juhan Smuuli 75. sünniaastapäeva. Sel puhul ilmus (see oli vist Postimehe kultuurilisas) Ülo Tuuliku essee pealkirjaga “Valus valgus” (muide, sama pealkirja kandis ka Smuuli enda koostatud, 1972. aastal postuumselt ilmunud valikkogu).

Essee sissejuhatuses meenutab Tuulik juhtumit 1991. aasta sügisest, mil Eesti oli äsja taasiseseisvunud. Nimelt sisenes ühel oktoobriõhtul, kui ta pärast tööpäeva lõppu kirjanike liidu ametiruumide uksi sulges, majja hiline külaline. Nime mainimata kirjutab Tuulik, et tegemist oli “tuntud eesti luuletajaga, alati poliitiliselt neutraalse inimesega, ei kunagi rahvuslikke ega venevastaseid loosungeid valjul häälel hüüdva kolleegiga”.

Pärast põgusat vaikushetke avaldas sombuse sügisõhtu ootamatu külaline oma visiidi põhjuse: Tead sa, me peaksime siit maja välisseinalt maha võtma Smuuli bareljeefi… Ta oli ju ikka kuradi punane.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 361 korda, sh täna 1)