Mõtlematult ehitatud ühisveevärk hakkab rahakotti pigistama

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Niine kutsus omavalitsusi üles tõkestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist hajaasustusega piirkondadesse, kus nende hilisem käigushoidmine võib elanikele kujuneda ülejõukäivalt kalliks.

Esmaspäeval Kuressaares keskkonnaameti saalis toimunud seminaril ühisveevärgi planeerimisest kõnelnud Raili Niine sõnul on Ühtekuuluvusfondi rahaga soovitud ühisveevärki rajada valimatult igale poole, kus vähegi võimalik.

Trasside ehitamine iseenesest probleeme kaasa ei too, küll aga hilisem majandamine, sest süsteemid tuleb hoida nõuetekohased ja see võib tähendada tarbijale ebamõistlikult kõrgeid veehindu.Eestis on juhuseid, kus saja elanikuga asulasse on tahetud rajada täismahus ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon ja lisaks veel bioloogiline puhastusseade. Kuupmeetri vee hinnaks oleks sellise juhul kujunenud umbes 6,4 eurot (100 krooni).

Raili Niine sõnul on ühisveevärgi rajamine omavalitsuse vastutada ning enne kui hakata midagi ehitama, tuleb teha arvutused ja valida piirkonna eripära silmas pidades kõige sobivam lahendus, mitte aga järgida näiteks naabervalla eeskuju. “Igasuguse vee transportimine on alati kulukas ning kui solki on võimalik töödelda ja temast lahti saada tekkekoha läheduses, siis seda odavam see tuleb,” rääkis Raili Niine.

Saaremaa on nõuniku hinnangul veemajanduse osas muust Eestist üsnagi erinev, sest siin on Kuressaare Veevärgi näol moodustatud regionaalne vee-ettevõte, kes saab piirkondade ebaühtlust suuremate omavalitsuste arvelt siluda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 73 korda, sh täna 1)