Naised näitasid tantsusamme

Naised näitasid tantsusamme

KÕNEKAS PLAKAT: Peo üldjuht räägib tantsijatele lahti plakati sümboolikat.
Foto: Tõnis Kipper

Naiste tantsupeo korraldamise idee sündis juba aastal 2007, pärast Jõgeval toimunud I Eesti naistetantsu festivali. Augustis 2009 kutsusid folklooriseltsi Jõgevahe Pere esindajad ümarlauda Laiuse rahvatantsuseltsi Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühma Uhka ja Jõgeva linna segarahvatantsurühma Kaaratsim esindajad ning otsustati alustada naiste tantsupeo ettevalmistamisega.

 Sama aasta 3. novembril sõlmiti vastav koostööleping ja moodustati peo toimkond. Mullu 17. aprillil kirjutasid Jõgeva maavalitsuse, Jõgeva linnavalitsuse, Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi, Eesti rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse ning peo toimkonna nimel folklooriseltsi Jõgevahe Pere esindajad alla “Ühiste kavatsuste memorandumile I Eesti Naiste Tantsupeo ettevalmistamiseks”.

Peo pealavastaja ja lavastustoimkonna juht Ülo Luht oli läinud pühapäeval koos kolleegidega Saaremaa tantsunaiste oskusi üle vaatamas. “Saarlannadega võib küll rahule jääda, kõik on tahtmist täis pidu teha,” kinnitas Luht. Peoni on jäänud vähe aega ja suuri muudatusi enam teha ei jõua. Sellised ülevaatused on ka info jagamise kohaks. “Ma räägin tantsijatele lahti peo käiku, et nad saaksid aru sellest loost, mida me peol koos teha tahame. Selle peo puhul on väga oluline naise loo lahti rääkimine.
Pealtvaatajal on ükskõik, kas väljakul on N1, N2 või mingi muu liigi rühm, aga kui see rühm ei räägi oma lugu lahti, siis etendust ei sünni. Kui lugu ei tea, siis pole see tants, vaid aeroobika. Kui tantsijal on lugu selge, lähevad ka liigutused täpseks ja paika.”

Publiku hulga pärast korraldajad ei muretse. Luht loodab oma sõnul, et iga peol osalev naine võtab kas või ühe pealtvaataja kaasa. See oleks juba kaks väljamüüdud etendust. “Ja kui mehed tribüünil püsti hüppavad ja hüüavad: “Oleks mul kodus ka selline naine, nagu seal staadionil tantsib!”, siis oleksin mina õnnelik.”

Pärast viimast suurt XVIII tantsupidu, kus rahvas Ülo Luhti lavastajakäe all tuulevaiksel ööl ühes hingas, arvati, et midagi nii emotsionaalset ei ole enam võimalik teha. “Eelmise peo puhul ei meeldinud minu kolleegidele, kui ma kohe alguses ütlesin, et sellest tuleb Euroopa ilusaim pidu. Aga karta, et äkki me ei saa hakkama, pole ka mõtet, see oleks katastroofi algus.
Sellest, milline naiste pidu tuleb, saame rääkida siis, kui pidu tehtud on. Usun, et tuleb ka emotsionaalne pidu. Naiste pidu ei saagi teistsugune olla.” Kui suurele peole kõik soovijad ära ei mahu, siis esimesele naiste tantsupeole on oodatud need, kel tantsud selged, ja naiste peole mahub ikka mehi ka. “Peakorraldaja Airi Rütter ütleb, et naine ilma meheta on nagu lill ilma leheta. Mina pööran selle mõtte teistpidi: mees ilma naiseta on nagu leht ilma lilleta.”

Luht ütles, et ainus mure on see, kas korraldusmeeskond saab ikka nii ette valmistatud, et peaproovides ühtegi liigset sõna ei peaks ütlema. “Seal on nii vähe aega ja midagi enam muuta ei saa. Sellepärast peab kõik olema sadu ja tuhandeid kordi läbi mõeldud. Et ma võiksin ämber peas ja une pealt öelda need laused, mida seal staadionil on vaja öelda. Üleliigsete lausete jaoks seal enam aega ei ole.” Saaremaalt sõidab I Eesti naiste tantsupeole 11 rühma, Hiiumaalt 8. Tantsuks läheb 12. juunil Jõgeva linnastaadionil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)