Jätkub külarahva lollitamine (6)

Jätkub külarahva lollitamine

 

1. aprillil ilmus Saarte Hääles artikkel Kaarmise järve puhastamise keskkonnamõju hindamise teemal. Autoriks keskkonnaametnik Aet Truu.

Kõigepealt hakkab silma, et Aet Truu näol on tegemist uue tegijaga järvede saneerimise ja keskkonnamõju hindamise alal. Olen Eesti veekogudega tegelenud ligi 40 aastat, kuid sellenimelist inimest veekogude asjatundjana ma varem ei teadnud. Abi polnud ka guugeldamisest – ei ühtegi sellekohast viidet.

Jaanuari lõpus jättis keskkonnaamet KMH aruande heaks kiitmata, tuues põhjuseks suure hulga puuduste esinemise. Üsna segaselt koostatud kirjast oli võimalik välja tuua 22 märkust, kuid tegelikult ei olnud ükski märkus põhjendatud. Näiteks oli nõutud isegi tuletõrje veevõtukoha ja juurdepääsutee (pikkus napilt 150 m) ning ujumiskoha keskkonnamõju hindamist, kuigi kordagi varem pole Eestis niisuguste tegevuste puhul keskkonnamõju hindamist algatatud.

Oli esitatud nõudeid, mis ei tulenenud õigusaktidest, ning polnud arvestatud aruandes esitatud selgitusi ja järeldusi või ei oldud neist lihtsalt aru saadud. Näiteks märgiti, et piisava põhjalikkusega pole tehtud limnoloogilist inventuuri. Siinkohal tahaksin lehelugejatele teada anda, et Kaarmise järve uurimisel tehti järgmised tööd: järve sügavusmõõdistamine, setete hulga ja paiknemise mõõdistamine, mineraalse põhja mõõdistamine, õõtsikulise ala mõõdistamine, veetaimestikuga kaetud ja vabaveelise ala mõõdistamine, väljavoolutingimuste mõõdistamine, ning olid kasutada taimestiku ja loomastiku uurimistulemused.

Lisaks oli kasutatud varasemaid järveuurimise andmeid, nii palju kui neid üldse on, kaardimaterjali rohkem kui 100 aasta pikkusest perioodist, järvemuda uuringutulemusi, vee keemilise analüüsi andmeid, Natura inventeerimise andmeid, viimastel aastatel kaitsealuste liikide leiukohtade teateid ja kohalike elanike tähelepanekuid. Millist limnoloogilist inventuuri veel on vaja teha, seda pole kirjas märgitud.

Pikk loetelu uurimis- ja mõõdistustöödest, mis tehti 2010. a sügisel, oli ette võetud Kaarma vallavalitsuse ja KMH juhteksperdi initsiatiivil. Kui selle tulemusena keskkonnaamet teatab, et limnoloogilist inventuuri pole tehtud, siis see on lihtsalt solvav teiste asjaosaliste (Kaarma vallavalitsus, projekteerija, KMH eksperdid, kohalikud elanikud) suhtes. Võib kindlalt järeldada, et niisugusel hulgal ja detailsusega uuringuid, nagu tehti Kaarmise järve puhastamise jaoks, polegi Eestis saneeritavatel järvedel varem tehtud.

Ei midagi konkreetset

22. märtsil teistkordselt aruande heaks kiitmata jätmise otsuses esitas keskkonnaamet hoopis uued märkused, mis olid taas sisuliselt põhjendamata; lisaks esines järjekordselt suvalisi tõlgendusi ja eksimusi. Kuid ühegi sõnaga ei antud hinnangut eelneva aruande täiendamise kohta ega tunnistatud oma varasemaid vigu ja eksimusi. Keskkonnaamet võttis uueks läbivaks teemaks mõju hindamise Natura ala terviklikkusele.

Kuid ühtegi konkreetset näidet, kas ja kuidas järve puhastamine võib ala terviklikkust mõjutada, ei toodud. Kuidas saabki järve puhastamine Natura ala terviklikkust rikkuda, kui järv paikneb Natura ala serval. Ega ametnikud ometigi arva, et järv viiakse minema?

Nüüd, kui kolmandal korral keskkonnaametile esitatud aruandesse on lisatud pikem õpikulaadne selgitus, mida ala terviklikkus peaks tähendama, on lootust, et keskkonnaametnikud ehk saavad ka asjast aru. Oletada võib, et Kaarmise järve keskkonnamõju hindamisega seoses on keskkonnaamet nähtavasti rikkunud haldusmenetlusseadust, mille kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

KMH aruanne esitati avalikustamise ajal eelmise aasta detsembris tutvumiseks keskkonnaametile, kuid siis arvamusi, ettepanekuid, küsimusi ega vastuväiteid ei esitatud. Poolteist kuud hiljem kuulutati töö kõlbmatuks ja paar kuud hiljem samamoodi – keskkonnamõju pole ikka piisavalt analüüsitud.

Miks õigeaegselt ei esitatud märkusi ja küsimusi, kuigi aruande avalikustamine ongi mõeldud ebamääraste asjade selgitamiseks? Loodetavasti keskkonnaametil jätkub eneseanalüüsi võimet ja edaspidi antakse Kaar-mise järve puhastamise keskkonnamõju hindamisele objektiivne hinnang ja lõpetatakse Kaarmise küla elanike lollitamine. Järve puhastamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, kuid see mõju ei ole mitte negatiivne, vaid positiivne.

Tühjad lubadused

Kuidagi ei saa jätta mainimata keskkonnaameti oma tegemata tööd, mis on seotud just Kaarmise järve korrastamisega. Saaremaa keskkonnateenistus on mitmel aastal lubanud toetada külaelanikke, et Kaarmise järv puhastada. 2005. a teatas keskkonnateenistus Kaarmise küla elanikele nendepoolsetest ettevõtmistest: “Piirkonna kaitse paremaks korraldamiseks kui ka maaomanike huvide täpsemaks arvestamiseks koostatakse peale Kaarmise hoiuala kinnitamist vastava piirkonna kaitsekorralduskava, mis selgitab välja olulised keskkonnategurid ja nende mõjud elupaikadele.

Samuti elupaikade kaitseks vajalike tööde ajakavad, mahud ja eelarve.” Möödunud on kuus aastat, kuid hoiuala valitseja ei ole teinud midagi oma lubaduste täitmiseks!

Kaarmise järve esitamisel Natura 2000 võrgustiku ala rohketoitelise järve elupaigatüübina on näide vabariigi valitsuse ja keskkonnaasutuste, kes materjalid ette valmistasid, vastutamatusest. Kui Natura inventeerimise andmeil oli tegemist veekoguga, mille säilimine tulevikus on ebasoodne ja taastatavus raske või võimatu, siis miks esitati järv üldse Natura võrgustiku alaks ja sedagi vale elupaigatüübina?

Asi on sassis ka riiklikes registrites. Praegu on Kaarmise järv veekogude registris arvel 11,5 ha (ka 11,4 ha) suuruse veekoguna, kuigi avaveelist ala on vaid 2,2 ha. Natura inventeerimise materjalides 2002. a on Kaarmise järve pindala näidatud 7,9 ha, Natura elupaigana on järv arvel suuruses 6,3 ha.

EL-i loodusdirektiivi rakendamise juhendmaterjalides on rõhutatud: et Natura alade kaitset edukalt korraldada, on eelkõige tarvis sellesse aktiivselt kaasata nendel aladel elavaid ja neist sõltuvaid inimesi.

Kaarmise järve puhastamisega koos parandatakse järve väljavoolutingimusi. Kevadise suurvee ajal ujutatakse üle järveäärne madal kallas ja suurvesi kahjustab hooneid. Üleujutuse vähendamiseks on tööd kavandatud koos järve puhastamisega, kuid järelikult keskkonnaametnikud ei pea külaelanike muret millekski, inimesi pole nagu olemaski.

Ja kui kaob Kaarmise järv, mis on olnud tuhandeid aastaid, kuidas on niisugune asi käsitletav pärandkultuurmaastiku hoidmise seisukohast ning kuidas see vastab rohketoitelise järve säilitamise eesmärkidele, nagu see on kirja pandud Natura alana?

Arvo Järvet
keskkonnaekspert, Tartu ülikooli geograafia osakonna õppejõud

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 125 korda, sh täna 1)