Ülisalajane: Gagarini ajalooline lend

Ülisalajane: Gagarini ajalooline lend

 

Järgmisel nädalal möödub 50 aastat maailma lähiajaloo ühest märkimisväärsemast sündmusest – 1961. aasta 12. aprillil sooritas Juri Gagarin esimese lennu kosmosesse. Nii algas inimkonna ajaloos kosmoseajastu. Möödunud aastakümnetel on sellest sündmusest palju kirjutatud. Rohkesti on ilmunud erinevaid, sageli suisa absurdseid pseudoteaduslikke tõlgendusi. Oma osa selles mängis loomulikult totalitaarriik Nõukogude Liit, kus kõik, mis vähegi sõjaväge ja riigikaitset puudutas, salastati suure hoole ja põhjalikkusega.

Kosmoseajastu algas 1961. aastal, kui Juri Gagarin lendas Maa lähiorbiidile. Kuid veel pool aastat enne tema lendu olevat üks raadiojaam kinni püüdnud maailmaruumist saabuvaid abipalvesignaale. Tekib küsimus, kas Nõukogude Liidu valitsus varjas riigi päris esimest kosmonauti?

Ajaloolise hetke jaoks – ikkagi esimene inimene kosmoses! – ei valmistanud Juri Gagarin ette kõnesid ega teinud ka teravmeelseid nalju. Kui 1961. aasta 12. aprillil kell 9.07 Moskva aja järgi käivitusid kosmoselaeva Vostok-1 raketikandja mootorid, siis ta lihtsalt hõikas: “Поехали!” (Läksime!). Seejärel tegi ta Maa ümber eriliste probleemideta ühe tiiru ja nii umbes kella 11 paiku maandus õnnelikult Saraatovi oblastis Smelovka küla läheduses.

“Tagajärjed rahvusvahelisele elule ja poliitilisele propagandale olid lausa enneolematud, sest USA astronaudid ju alles valmistusid oma esimeseks lennuks.” (See sai teoks 1962. aasta veebruaris – toim.) Nii kirjutavad raamatus “Maailmaruum: 50 esimest aastat” kosmonautika ajaloo asjatundjad Patrick Moore ja H. J. P. Arnold. Nõukogude Liidu tookordne liider Nikita Hruštšov kasutas Gagarini lendu edukalt oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)