Lasteaiakohtadest nii ja teisiti (5)

Lasteaiakohtade kättesaadavus tekitab aeg-ajalt küsimusi: ühelt poolt on omavalitsusel olemas kohustus ja teisalt lapsevanematel õigused küsida ja ka teenust oma lapsele saada.

Võib öelda, et praeguse seisuga on Kuressaare linnas probleeme vaid nende lastega, kes on sündinud 2010. aastal ja hiljem ning on nooremad kui kaheaastased ning kelle vanemad on avaldanud soovi laps lasteaeda tuua keset õppeaastat – olgu siis jaanuaris või veebruaris. Selliseid lapsi on umbes 40, kellele koha leidmisega me tegeleme.

Kuna me kõikide laste osas ei tea veel rühmade vahelisi liikumisi, hakkab nüüd enam-vähem selgeks saama lasteaiapikenduse saajate hulk. Oleme kõik “praod”, mis kuhugi on tekkinud, ära kasutanud. Seda ei tohiks karta, et meil oleks kuskil pooltühi nimekiri ja et me sinna lapsi lihtsalt juurde ei võta. Lasteaiad on meie ühine rikkus ja võimalus. See tähendab ka seda, et tegemist ei ole ainult ühe inimese õigusega, sest selle õiguse kasutamine mõjutab ka teisi inimesi.

Meie viimase aja, eriti viimase õppeaasta pilt näitab seda, et meil on lasteaias murettekitavalt palju neid lapsi, kelle lasteaia kohakasutus on väike. Kui räägitakse, et lasteaiakohta on väga raske saada, võib öelda, et lasteaiakohta küsitakse enamjaolt väga väikesele lapsele ja kohakasutuse osas ei mõelda sellele, mida see tähendab. Ühelt poolt näeme me liiga palju puudumisi, teisalt aga järjekorda.

Pere valik

Meie lasteaedades on ka neid lapsi, kelle ema on väiksema lapsega veel lapsehoolduspuhkusel ja vanemad lapsed on alles sõimerühmas. On ilmselge, et sõimerühma tulnud laps võib lasteaiast saada mingisuguseid haigusi, laps jäetakse väga sageli koju, mis on ka täiesti õige ja mõistlik valik, kuid minu arvates peaks siinkohal tõsiselt järele mõtlema, kas päris pisikesele lapsele ikka on lasteaiakohta vaja ja kas seda kohta kasutatakse.

Tegelikult, olgem ausad, on kuni 3-aastasele lapsele ikka oma kodune keskkond kõige õigem ja parem. Lapsel on ka õigus oma emale ja isale. Kui ma vaatan, kes meil järjekorras on ja kellele meil hetkel ei ole võimalust lasteaiakohta pakkuda, siis on need lapsed, kes on sündinud alates jaanuarist 2010. Need on lapsed, kes on viimase paari-kolme kuu jooksul aastaseks saanud. Nad on ikka tegelikult väga tillukesed – nad on alles käima hakanud, nende eneseteenindusoskused on äärmiselt väikesed.

Nad vajavad veel sõna otseses mõttes kõige lähemat abi ja tuge oma toimingutes. On ju selge, et riik maksab emapalka teatud perioodi jooksul, aga see ei tähenda, et riik kohustaks ema kohe pooleteiseaastase lapse kõrvalt tööle tulema. See on perekonna valik, mida tehakse, mis ja kuidas millisesse ritta seatakse.

Keset õppeaastat uusi kohti ei tule

Ma väga tahaks loota, et väärtusskaala nihkuks ikka natuke rohkem laste kasuks. Kindlasti ei peaks arvama, et lapse sünd peres ei tähenda midagi. See on üsna karm öelda, aga mis siis inimeste jaoks need olulised asjad on? Need on ju meie oma lapsed. Võiks ehk mõelda, et see on aeg, mis me oma lastele anname või millest me oma lapse ilma jätame.

On veel üks asi, millest inimestel on raske aru saada – see on see, et lasteaia töötsükkel on sarnane kooliga. Kevadel läheb üks seltskond lapsi lasteaiast kooli ja nende asemele saab siis võtta uued lapsed. Jaanuaris, keset õppeaastat, ei teki lasteaeda kohti juurde. Siin on vaid selline võimalus, et kas see koht on olnud sügisest peale vaba või on keegi oma kohast loobunud – kas siis laps ei ole lasteaias harjunud või on vanaema ta hoida võtnud. Mõned kohad tekivad ka siis, kui inimesed kuhugi mujale kolivad.

Paraku oleme me koolitsüklis kinni ja üldjuhul pole võimalik lapsi 12 kuud aastas vastu võtta. Meil on olnud ka juhuseid, kus meil on olnud võimalik lapsele kohta hoida ja siis on selgunud, et jaanuaris on siiski ilmad külmad, veebruaris on laps ikka veel liiga väike ja märtsis on koolivaheaeg, kui hästi veel tulla ei tahetagi. Seetõttu ootamegi uusi lapsi lasteaeda septembris-oktoobris.

Omavalitsus loeb

Kuressaare oludes ei ole vaja oma last siiski ka ebamõistlikult vara lasteaiajärjekorda panna, kui last ei ole päriselt plaanitud veel lasteaeda tuua. Kõik Kuressaare linna ja Kaarma valla lapsed oleme me saanud aiarühmadesse vastu võtta, samuti sõimerühma vanemad lapsed, alates siis teisest eluaastast. Järjekord on praegu kõige väiksemate osas. Lasteaiakoha ootamine võib tähendada üks aasta ootamist, mitte kauem.

Me ei saa aga vastu võtta teiste omavalitsuste lapsi. Kindlasti on inimese vaba valik, millise omavalitsuse registris ta olla soovib, aga selle kaudu annab inimene ka sõnumi, milliselt omavalitsuselt soovib ta avalikke teenuseid saada, n-ö riigi ja omavalitsusega suhelda. Kui inimene on Kärla või Tallinna elanikeregistris, siis nii ongi. Registri järgi saame ka meie oma planeerimisotsuseid teha – kuigi lasteaiakohtade planeerimine on väga raske toiming.

Pere lapsed koos

Kuressaare linnas on olnud esimeseks prioriteediks lasteaiakohtade tagamine, mis tähendab ka seda, et tegime Rohu tänava lasteaeda kaks aastat tagasi täiendava sõimerühma. See tähendab aga seda, et samas lasteaiamajas ei saa me neile lastele lasteaiakohta tagada, aga me tagame selle aiarühma koha Kuressaare linnas.

Vanemal on olnud õigus ka oma eelistusi ritta panna, aga paraku on majade suurus see asi, mida me ei saa oluliselt muuta, samuti nende asukoht. Pargi lasteaed on väike, Tuulte Roosi lasteaed on väike, Ida-Niidu lasteaed on ja jääb Õie tänavale jne. Selles mõttes tuleb leppida paratamatusega, et kõik ei saa oma esimese eelistuse järgset valikut teha.

Kui nüüd vabariigi valitsuse tasemel pandi koalitsioonileppesse, et ühe pere lapsed peaksid saama käia ühes lasteaias, siis meie oleme siin Kuressaares võtnud seda nii enesestmõistetava asjana, et ei ole seda mingi erilise saavutusena afišeerinudki.

Rohu lasteaia juures töötab meil ka poolepäevarühm, kus ei olegi lõunauinakuvõimalust. Kui me vaatame seda, kuidas seda kasutatakse, siis on palju lapsi, kes ka tavalisest sõimerühmast viiakse ära enne magamaminekut. Kui küsida, miks see poolepäevarühm maksab sama palju kui täispäeva oma, siis on vastus praegu selline, et lasteaia kohatasu suurus on volikogu pädevuses ja Kuressaares ei ole siin erisusi sätestatud. Siingi peame mõtlema, kus need piirid on, ja igal tasul on lisaks finantsvahenditele ka teatud distsipliinipool.

Õilme Salumäe
Kuressaare linna haridusnõunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)