Oleme tüdinud ametnikest, kes meid jooksutavad (3)

Oleme tüdinud ametnikest, kes meid jooksutavad

 

Lugedes 30. märtsi Saarte Häälest Kaarmise külavanema Aire Sillarti kirjutatud lugu “Kuidas keskkonnaametnikud külarahvast lollitavad”, tajusin, et meie külaseltsi algatuse ja asjaajamise osas rajada oma küla elanike jaoks paadisadam on keskkonnaametnikud samamoodi pärssivalt talitanud, lisades seltsile uusi kohustusi ja nõudmisi, olgugi et projekt oli koostatud kõikidele seadustele ja reeglitele tuginedes.

Keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu 1. aprilli Saarte Hääles ilmunud vastus “Kaarmise järve keskkonnamõju hindamise aruanne on ebapiisav” oli üldsõnaline. Lugejail jäigi arusaamatuks, mida keskkonnaametnikud ise kavatsevad ette võtta külarahva abistamiseks. Keskkonnakaitsjate esmane huvi peaks ju olema rikutud looduse taastamine. Paljuräägitud koostöö külarahva ja keskkonnaametnike vahel ei toimi.

Keskkonnaametnikega asjaajamise kohta võib Rahuste külaselts Kaarmise külaseltsiga võrdlusjooni tõmmata. Aastatega on dokumente nii palju kogunenud, et neist saaksime Salme valla avatavas ajalootoas korraliku ekspositsiooni koostada, näitamaks, millise bürokraatiaga peavad külainimesed ühe pisikese paadisadama rajamisel tegelema. Lõppkokkuvõttes aga võibki vajalik ehitis tegemata jääda, kuna seltsil napib raha keskkonnaametnikele üha uute uurimistööde eest maksmiseks.

Omal ajal oli Rahuste kandis koguni 4–5 paadisadamat. Meil oli suur küla. Nüüd siis, kui Rahuste väikesadama projekt 2010. aastal valmis sai, pakkus see keskkonnaametnikule nii suurt huvi, et ta tahtis sellest endale koguni koopiat, öeldes, et jätab selle näidiseksemplariks, eeskujuks teistele. MTÜ Rahuste Külaselts tellimusel valminud Lodja kinnistu (sinna peaks sadam tulema) detailplaneering on samuti väga korralikult tehtud, mis keskkonnaametnikult kiita sai. Sellestki palus ta koopiat, millega nõustusin.

Rahuste küla elanikel ja külas suvekodu omavatel inimestel on kokku 12 alust. Omanikud hoiavad oma purjekaid või paate merre taotud vaiade küljes, mõnigi veab oma väiksema aluse merelt tulles kaldale või autokärule, et see siis koju sõidutada. Olin nõus eraldama oma kinnistust sadamaalaks tasuta maad. Sõrulasena tahan elu edendamisele oma kodukohas kaasa aidata.

Väikesadamate rajamisest on ju palju räägitud. Hakkasime külaseltsiga asja ajama juba sellepärast, et meile endale on seda sadamat vaja. Ja miks mitte võõrustada oma sadamas ka külalisi? Teada ju on, et just sellistest väikesadamatest tunnevad puudust oma jahtide ja kaatritega Saaremaa rannikumeres seilavad turistid.

Kohalike keskkonnaametnike jutul olen käinud kümneid kordi. Nüüdseks on peamiseks takistuseks saanud keskkonnamõjude uuring. Selle eest maksmiseks pole seltsil raha. Üks uuringu potentsiaalseist koostajaist ütles mullu sügisel, et jõuluks 1500 krooni lauale ja hiljem maksate 30 000, siis teen ära. Meie seltsil sellist raha ei ole. Talle tuli ära öelda.

Miks aga üldse keskkonnamõjude uuring?

Süvendustööd hõlmavad 12 500 ruutmeetri suurust ala, süvendustööde kogumahuks on projekti järgi ette nähtud 7300 kuupmeetrit. Kehtivate määruste järgi ei nõuta tellijalt, kelle kaevetööde maht jääb alla 10 000 kuupmeeri, üldse keskkonnamõjude uuringut. Sellega ka arvestasime. Kohalik keskkonnaametnik ei olnud aga sellega päri. Siinne keskkonnateenistus on kirjutanud nii kõva kirja, millele vastamisega jääksid jänni kogenenumadki keskkonnaspetsid.

Oleme seda kirja näidanud nii mõnelegi erapooletule mandrimaal töötavale keskkonnaasjatundjale, kes on seda nähes pead raputanud, öeldes, et sellele kirjale vastamiseks peaks enne kõva uuringu ära tegema. Vee erikasutusloa taotlus on ministeeriumis seisnud juba üle aasta. Kui kohalik keskkonnateenistus oleks sellele positiivselt reageerinud, siis saanuks me selle loa ministeeriumist ka kätte.

Raske on kohalikke ametnikke mõista. Ühtpidi nad ütlevad, et tehke ära, teistpidi löövad jala kodaratesse. Loodust tuleb hoida, see on kõigile arusaadav. Kuidas ja missuguste vahenditega, on aga läbirääkimiste küsimus.

Tõsi küll, kohalik ametnik on meile soovitanud vaid eeluuringut, mis olevat palju odavam ja millest peaks piisama. Kui aga kõrged ametiisikud hindavad selle puudulikuks, siis tuleb meil ikkagi täisuuringuks panustada. Selle eest tasumine käib üle jõu. Meil ei ole mingit garantiid. Võime ju selle raha kusagilt sponsorite abil kokku saadagi, aga kui keskkonnaministeerium tunnistab uuringu puudulikuks, siis oleme rahast ilma ja sadamast samuti. Tundub, et keskkonnaministeerium oma allasutustega tahab külameestelt võtta viimast, vahest sealtki, kust midagi võtta ei anna.

Looduses pole veeranditki neist lindudest, kes kirjas

Looduskasutuse spetsialisti Veljo Volke koostatud kirjas on Lodja kinnistul üles loetud niipalju linde, kui seal pole ealeski olnud. Ütlesin talle, et seal pole veeranditki neist lindudest, ja palusin koostatud projektid tema käest tagasi, öeldes, et panen need Salme ajalootuppa kõigile huvilistele vaatamiseks välja, et oleks näha, kuidas ametnikud külainimest jooksutavad.

Oma karjapoisiajast meenutasin spetsialistile sedagi, et lehmad tundsid ninaga nuusutades juba kaugelt ära, kus oli kiivitaja pesa, ja läksid sellest kaarega mööda. See oli tuntud ornitoloogile uudiseks. Sedagi ütlesin, et rebased on lindudele palju ohtlikumad kui inimesed. Sain vastuseks, et rebaste arvukus on tõesti käest ära läinud, kuid mida nendega ette võetakse, seda ta ei maininud.

Volke soovitas isegi sadamahoone ehitada. Vaidlesin vastu, et 200 meetrit merepiirist on ehituskeeluala. Tema aga soovitas 60 ruutmeetri suuruse maja vaiadele ehitada. Rahuste sadama tähtsust ei saa kuidagi alahinnata. Meritsi sadamasse sõitvate külaliste kasutada võiksime anda jalgrattad, millega nad saaksid matkata kas või lähedal asuvasse kunagiste mereröövlite elupaika või teistesse looduskaunitesse kohtadesse.

Veel üks küsimus looduskasutuse spetsialistile: kas see ei riku õrna loodust, kui paadiomanik toob oma aluse traktoriga või autoga otse mereranda? Kõigile on ju näha suured rööpad, mis sõidukite lahkumise järel maha jäävad.
Kuidas edasi tegutseda? Küsimärk jääb püsima.

Silver Oder
Rahuste külaseltsi liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)