Hooldusõeks õppiv soomlanna tuleks tööle Kuressaarde (4)

Hooldusõeks õppiv soomlanna tuleks tööle Kuressaarde

SOOMEST SAARDE PRAKTIKALE: Soomlanna Mirja Leppänen tegi oma elus kannapöörde. “Mulle tundus, et tean kortsudevastastest kreemidest ja palsamitest kõike, ning nii ma hooldusõe ameti valisingi,” avaldas ta.
Foto: Egon Ligi

Tuusula ametikoolis hooldusõeks õppiv soomlanna Mirja Leppänen on kolmandat nädalat praktikal Kuressaares. Ta on praktilisi kogemusi omandanud nii erakliinikus Hanvar kui ka Kuressaare haiglas.

“Kui mul oleks valida, tuleksin tööle Kuressaarde,” on krapsakas särasilmne naine veendunud. Leppänen tegi oma elus kannapöörde, sest vajas muutust. “Soomes on see tavaline, et ühel hetkel, kui eelmine amet on kas ennast ammendanud või siis lihtsalt lõpeb, valitakse endale mõni muu elukutse,” rääkis naine Saarte Häälele.

51-aastase Leppäneni jaoks sai ühel hetkel villand elamisest kesk šampoonipudeleid ja kreeme ning ta otsustas uue ameti kasuks ja valis hooldusõe kutse.

Valis kohe Eesti

“Eks ma valiku tegin ka selle järgi, et minu kodulinnas, kus asub Keuda (Kesk-Uudenmaa ametikool), sai seda eriala õppida, ja mulle tundus see mõneti ka perspektiivikas olevat – inimeste eluiga pikeneb pidevalt ning vanadekodudes on ikka tööd,” avaldas naine.

Ta oleks võinud end ka oma senisel erialal täiendada, kuid kuna oli 30 aastat tegelenud looduskosmeetika müügiga, tundus talle, et teab kortsudevastastest kreemidest ja palsamitest juba kõike ja lisaks pakutud turunduskoolitus oleks ta ikka vanale rajale jätnud.

“Kui sain teada, et võin oma praktikat teha ka mõnes muus Euroopa Liidu riigis, valisin kohe Eesti,” rääkis ta. “Meie perel on kaks aastat Kuressaares olnud suvemaja ja mulle siin väga meeldib,” kiitis Leppänen, kes on õnnelik, et mõlemad raviasutused ta ilusasti vastu võtsid ning ta on saanud siin lisaks heale kogemusele ka uskumatult palju häid sõpru.

“Hanvaris olin tööl päevakirurgias, sealse kirurgi Hannes Haaveliga oli väga põnev koos töötada,” kinnitas praktikant, lisades, et isegi keelebarjäärist saadi kenasti üle, kasutades kohati kolme keele – eesti, soome, inglise – segu.

Vahe on muidugi palkades

“Teie haiglas on palju asju samamoodi kui meil,” avaldas Leppänen, märkides, et vahe on muidugi palkades, kuid tema arvates hoolitakse Kuressaare haiglas patsientidest rohkem kui Soomes – siin on inimeste jaoks rohkem aega ning määravad ei ole ka personali alluvussuhted. “Kui saate oma hoolduskeskusele ka uued ruumid, siis muutub ka ümbrus paremaks,” sõnas soomlanna.

Kui rääkida veel erisustest, siis on mõned asjad soomlanna arvates Eestis natuke teistmoodi kui Soomes. “Ma arvan, et meil on võib-olla süsteem olnud liiga kaua liiga hea,” sõnas ta. Nii näiteks tuleb Leppäneni sõnul Soome haiglates ülemõistuse palju kanda kaitsekindaid ning sellist toidujaotamist, et söök tuuakse osakondadesse, neil ei ole.

Võtaks kohe tööle

Haigla õendus-hoolduskeskuse juhataja Piret Sarjas kiitis naaberriigi praktikanti väga. “Võib-olla mängib siin rolli tema elukogemus, mida noorte praktikantide puhul tahes-tahtmata ei ole, kuid Mirja märkab muutusi pisiasjades ja tuleb neist kohe rääkima,” avaldas Sarjas, kes usub, et Mirjast saab väga hea hooldus-õde ning võtaks heameelega naise oma osakonda tööle.

“Mine tea, eks elu näitab, mis pärast kooli saab – järgmisest nädalast lähen edasi neljaks nädalaks Soome vanadekodupraktikale, siis kirjutan lõputöö ning mais saan tunnistuse kätte,” lausus Leppänen.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)