Toiduabi olgu ikka MTÜ-de jagada (9)

Toiduabi olgu ikka MTÜ-de jagada

 

Kui Euroopa Liidu tasuta toiduabi tellimiseks ja jagamiseks oleks oma mittetulundusühing, siis saaks Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakond rohkem aega tegeleda põhitööga ja võimalik, et ära teha ka seni tegemata, kuid vägagi olulise eeltöö tasuta toiduabi vajaduste väljaselgitamiseks Kuressaare linnas.

Seni ei tea seda vajadust ligilähedaseltki mitte keegi ja ei saagi teada, sest töö selle teada saamiseks on tegemata ning Eesti Punase Risti Saaremaa selts, kes on Euroopa Liidu toiduabi tellimisel kohalike omavalitsuste ja PRIA vahel vahendaja rollis, on pidanud seni appi võtma oma kapipealsel oleva tolmu, et ennustada ette järgmise aasta abivajajate hulka. On mõneti kummaline, et lõviosa toiduabist langeb linnale, kuigi maakonna elanike arvu arvestades ei võiks seda eeldada.

Teadmatus ei ole aga kõige parem nõuandja ning sunnib ka ametnikke teadmatuses kobama. Mida muud siis see sotsiaalosakonna praktika toiduabi jagamisel on kui üks lõputu kobamine. Abi saabumise järel kuulutatakse välja esimene jagamine ja samas mitte kunagi järgmist või järgmisi jagamisi, sest see olevat abilinnapea Argo Kirsi sõnul võimatu, kuna ei teata, kas pärast esimest jagamist üldse midagi alles jääb.

Tegelikult näitab praktika, et pärast esimest jagamist järgneb neid jagamisi veel terve rida, ning mis veelgi koledam, Ringtee garaažidesse jääb aasta lõpuks veel määratu hulk toiduabi, mida pole kas suudetud või tahetud välja jagada.

Nigulapäeval ports alles

Nii ütles Monika Lember linnavalitsuse sotsiaalosakonnast mulle veel 2010. aasta nigulapäeva paiku, et 2010. aastal Kuressaarele jäänud 63,8 tonnist toiduabist on üks jagu veel alles, aga kui palju, seda ei saavat ta öelda, kuna ei tea seda isegi. Ülevaate saamist takistavat veel 2009. aasta kogused, mis on samuti Ringtee garaažis kuhilates.

Siinkohal pole mingit vajadust rõhutada, et toiduabi ühest kalendriaastast teise üleminevaid varusid ei tohi seadust mööda olla. Seda teavad ametnikud isegi küllalt hästi. Mina aga Monika Lemberi vastuvõtul olles ei suutnud tagasi hoida oma edevust ning märkisin, et linnavalitsus on ikka julge, et niisuguseid keelatud varusid hoida.

Sellega rikkusin ära oma head suhted, sest sain teada, et kõik minu küsimused, millele ma olin saanud siirad vastused, olnud mürgised. Ma ei nõustunud niisuguse takkajärgi antud hinnanguga, vaid väitsin, et ükski küsimus, kui see on esitatud tõe välja selgitamiseks, ei saa olla mürgine, ja nende hulgas ka kõige lapsikumalt kõlavad küsimused.

Sel suhete sassimineku päeval sain ma koridoriust sulgedes kuulda ka kiitvat hinnangut oma tööle. See kõlas nii: “Kuradi vanamees!” Võtan seda praegugi kiitusena ning mitte üksnes mulle, vaid ka teistele vanuritele, sest ega me peagi ju ullikesed olema…

Mida ma aga oma lapsikute küsimustega sotsiaalosakonnast välja peilisin? Esiteks selle, et Argo Kirsil oli õigus, kui ta väitis, et teavitustöö toiduabi jagamise kohta on olnud enam kui küllaldane. On olnud ametnike jutt nii Kuressaare Sõnumites kui ka kohalikus raadios.

Vanurid olid välja arvatud

Siiski pandi pärast minu esitatud süüdistusi järgmise toiduabi jagamise kohta ka päevakeskuse seinale ilusasti kujundatud teade ning 12. oktoobril said paljud vanurid peale minu ka tänu sellele osa toiduabist. Miks siis aga Argo Kirsil õigus oli, kui ta ei lasknud päevakeskuse seinale tervelt aasta jooksul ühtegi teadet panna? Aga sellepärast, et vanurid olid toiduabi saajate hulgast välja arvatud nii 2009. kui ka 2010. aastal sotsiaalosakonna sees, ees või taga või kohal moodustatud komisjoni otsuse järgi.

Peab ütlema, et viimase väitega abilinnapea ei nõustunud. Kohtumisel riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsaluga väitis Argo Kirss, et toiduabi on siiski jagatud kõigile.

Mõnel poliitikul on kombeks mitte kunagi tunnistada tehtud vigu, ning nii parandatakse vigu tehes uusi. Võib-olla edevusest, kuid mul siiski on tahtmine meie abilinnapeale meelde tuletada, et Euroopa Liidus kõige enam puudust kannatavate isikute toiduprogramm on ühtlasi ka turukorralduslik meede, mis aitab säilitada põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkust ka kehvematel aegadel.

Vajalik uus ühing

Kõike eelöeldut ja ka ütlemata jäetut kokku võttes peab järeldama, et Euroopa Liidu tasuta toiduabi jagamise monopoli pole õige jätta Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonna kätte, vaid sellega peaks hakkama tegelema kas selleks spetsiaalselt loodav mittetulundusühing või Eesti Punase Risti Saaremaa selts, kes siiani on vaid abi PRIA kaudu tellinud ja saabunud abi otsekohe omavalitsustele üle andnud.

Seda imeväikest kogust, mis Punane Rist on seejuures oma kätte jätnud, ei tasu mainidagi. Aga kui Punane Rist tahab edaspidigi PRIA ja toiduabi tegelike jagajate vahel vahendajaks jääda ning endale vabatahtlikke jagajaid ei leia, siis peaks loodav MTÜ oma põhikirjas seda asjaolu ka kajastama. Igatahes mõtlemiseks on siinkohal ruumi küll ja küll.

Lõpetuseks tahan mainida veel seda, et ka Saaremaal on kogemusi, mis näitavad, et Euroopa Liidu abi õige ja efektiivse jagamise eesmärgil spetsiaalselt loodav MTÜ võib olla väga edukas. Näiteks kolm aastat tagasi loodud mittetulundusühing Saarte Kalandus. Kuigi siin on tegemist võrratult keerulisemate asjadega kui toiduabi tellimine ja jagamine, on nad suurepäraselt hakkama saanud.

Kui toiduabiga seotut tahetakse üle anda Kuressaare pensionäride ühendusele (nagu kuulda on), siis oleks see minu arvates võrdne vihma käest räästa alla minekuga. 2008. aasta kogemus kinnitab eelöeldut. Meenutusena võiks mainida, et siis oli välja kuulutatud toiduabi jagamine kolmel päeval. Esimesel päeval anti abisaajatele väljakuulutatud ports, s.o 10 kg jahu ja 5 kg spagette, teisel päeval pool sellest kogusest ning kolmandal päeval üldse mitte midagi, sest nagu abijagajad ütlesid, käinud neil juba teise päeva õhtul näpud põhjas ära.

Kaljo Vinn

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)