Olukord teraviljaturul: pidev informeeritus on olulisem kui kunagi varem

Olukord teraviljaturul: pidev informeeritus on olulisem kui kunagi varem

TERAVILJAFOORUMIST OSAVÕTJAD SAAREMAALT: (vasakult) Eugen Koit, Liilia Eensaar, Kaido Kirst, Aarne Põri, Ardo Kaljuste, Toomas Tänav ja Aavo Aljas.
Foto: Ain Lember

Kolmapäeval Paide kultuurikeskuses peetud EPKK teraviljafoorumil oli vaatluse all teraviljakasvatus ja -müük.

Üle Eesti üritusele kogunenud põllumehi huvitas esmajoones, milliseks kujuneb sel aastal teravilja kokkuostuhind, kuid vastust sellele küsimusele ei julgenud pakkuda ei kokkuostjad ega analüütikud.

Kahjuks jäi foorumilt eemale Kopenhaageni börsimaakler Indrek Aigro, kelle trükis ilmunud ettekandest võib aga lugeda, et prognooside tegemine on praegu keerulisem kui aasta tagasi. Tegureid, mis hindu mõjutavad, on palju ja õige otsuse tegemine nõuab pidevat informeeritust rohkem kui kunagi varem. Hindade lühiajaline prognoosimine on muutunud võimatuks.
Võib ju kaubelda endale parimad väetise-, seemne- ja tõrjevahendite hinnad, kuid see kõik on kasutu, kui müüd oma vilja kas liiga vara või jääd selle müümisega hiljaks.

Viljaturgu mõjutab tänavugi küllalt tõenäoliselt Venemaa jätkuv ekspordikeeld. Ebakindlust lisab keeruline poliitiline seis Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida maades. Samuti on viimastel nädalatel maavärina ja selle tagajärgede tõttu rivist väljas olnud olulise importööri Ida-Jaapani sadamad. Looduskatastroof on halvanud sealset võimet kaupu vastu võtta, kuid samas vähendanud ka tarbimist. Seega jääb olukord kindlasti pingeliseks ka kogu järgmiseks hooajaks. Suurema stabiilsuse tagamiseks on nii põllumeeste kui ka teraviljatarbijate jaoks võtmetähtsusega tururiskide hajutamine.

Hetkel on Indrek Aigro sõnul teraviljaturu suurim indikaator ilm. Viimase poole aasta õppetund tuleks kõigil kõrva taha panna ja kui maailma peaks veel tabama kas või üks suuremõõtmeline põuaprobleem, siis reageerivad hinnad sarnaselt püssirohule, kui see tulega kokku puutub, märkis Aigro.

Samas kui kõik peaks sujuma uue saagini ideaalselt, on hindadel põhjust langeda. Kindlasti aga mitte sellisele tasemele nagu 2008. aastal, sest sama suurt saaki, nagu maailm siis koristas, ei paista kusagilt. Olukord jääb kindlasti pingeliseks ka kogu järgmiseks hooajaks, mil iga uudisnupp hindadele teravat mõju avaldas, märkis Indrek Aigro.

Maaparanduse probleemidest kõneles põllumajandusameti peadirektor Illar Lemetti, kelle sõnul on maaparandustööd nõudmas Eesti põllumeestelt suuri lisainvesteeringuid, sest põllu- ja metsamaade kuivendussüsteemid amortiseeruvad ca 50 aastaga, maaparanduse eesvoolud ca 25 aastaga.

Taasiseseisvumise ajast alates on maaparandustöid tehtud aga minimaalselt ja lähitulevikus võib põllumajandusmaa osas tekkida olukord, kus hooldamata aladel võib kaduda hästi kuivendatud põllumaa ning mõnekümne aasta pärast langeda aktiivsest põllumajanduslikust kasutusest välja suurem osa kuivendatud maast. Seega tuleb maaparandussüsteemide kasutuses hoidmiseks teha suuremahulisi investeeringuid, mille teostamiseks jääb põllumeestel jõudu napiks ning vajalik on oluline riigipoolne panustamine.

Pikaajalise uurimistöö (1989–2010) alusel otsekülvi ja künnipõhise teraviljakülvi kulusid võrrelnud Eesti maaviljeluse instituudi teadlane Peeter Viil tõdes, et erinev mullaharimine mõjutas nii talivilja kui ka suviteravilja saaki vähe. Otsekülvil ja pindmisel mullaharimisel olid saagid samal tasemel kui kündmisega. Seevastu kulud mullaharimisele erinesid oluliselt.
Võrreldes künnipõhise viljelemisega olid talivilja otsekülvi kulud ligi viis korda väiksemad. Odra kasvatamine pindmise mullaharimisega oli künnipõhisest kasvatamisest keskmiselt 1,8 korda odavam. Viil märkis, et teravilja kasvatamine sügavkünni foonil (33–35 cm) ei ole majanduslikult otstarbekas.

Katsed näitasid ka seda, et mida tõhusam on väetamine (mineraal- ja orgaaniliste väetiste kooskasutamine) ja taimekaitse, seda majanduslikult tasuvam on pindmine mullaharimine ja otsekülv. Pikaajalise otsekülvi kasutamisel võivad põllukultuure hakata aga ohustama nälkjad ja naksurlaste vastsed, traatussid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 146 korda, sh täna 1)