Kaarmise järve keskkonnamõju hindamise aruanne on ebapiisav (2)

Keskkonnaamet ei suhtu Kaarmise külarahvasse ega piirkonna loodusesse pahatahtlikult. Ekspert Arvo Järveti juhtimisel koostatud Kaarmise järve saneerimisprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne saadeti teist korda tagasi, kuna see on ebapiisav.

Keskkonnaamet ei saa heaks kiita keskkonnamõjude hindamise aruannet, mis ei analüüsi kõiki kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid piisavalt põhjalikult.

Kavandatakse ulatuslikku tegevust

Tegevused, mida Kaarma vallavalitsus ja Kaarmise külaselts kinnikasvaval Kaarmise järvel (veepeegli pindala keskkonnaregistri andmetel 11,4 ha) kavandavad, on saneerimisprojekti alusel järgmised: järve väljavoolu (Liiva kraavi) süvendamine ja järve allalaskmine, millele järgneb järve puhastamine taimestikust ja põhjamudast (kokku on eemaldatava sette hulk 124 000 kuupmeetrit, tahenenult 44 000 kuupmeetrit); järve kallaste korrastamine; tuletõrje veevõtukoha (koos juurdepääsuteega), ujumiskohtade, paatide hoiukohtade ja järve keskele linnuvaatlusplatvormi rajamine; järve väga madala kagusopi täitmine (ja tammiga järvest eraldamine); järve väljavoolule pais-regulaatori ja uute truupide rajamine.
Kavandatava tegevuse maht on seega suur, samuti ka võimalik keskkonnamõju.

Seega on oluline anda hinnang, milline on tegevuse mõju keskkonnale ja kuidas võimalikke kaasnevaid negatiivseid mõjusid minimeerida või vältida. Käimasolev Kaarmise järve saneerimisprojekti keskkonnamõju hindamise protsess peab nendele küsimustele vastused andma.

Järv tuleb taastada rohketoitelisena

Kaarmise järv asub Natura 2000 võrgustikku arvatud Kaarmise loodusalal, mis on siseriiklikult kaitse all Kaarmise hoiualana. Järv on määratletud nn Euroopa Liidu loodusdirektiivi alusel kaitset vajava elupaigatüübina “looduslikult rohketoitelised järved”.

Sellist nimetust kandvas järves esineb erinevaid hõljuvaid veetaimi, kuid neid ei ole liigselt, ja veesiseses taimestikus levivad eelkõige veekogu põhja kinnituvad taimed (erinevat liiki penikeeled, vesi-kirburohi, valge vesiroos jt), mille õisik ulatub veepinnale.

Kirjeldatud järvetüüpi kuuluvad mitmed parimad kalajärved Eestis.
Selle järvetüübi tunnusloomad on selgrootutest harilik mudapäevik, ühepäevikuline, hiidvana jt ning kaladest latikas, haug, särg, ahven, kiisk roosärg jt.

Kuna Kaarmise järv praegusel kujul kirjeldusele ei vasta ning on erinevatest reostusallikatest pärinevate üleliigsete toitainete hulga tõttu kinni kasvamas, siis on selge, et saneerimisprojektiga kavandatava tegevuse looduskaitseline eesmärk on sellesama looduslikult rohketoitelise järve taastamine. Samal arvamusel on olnud ka Kaarma vallavalitsus ja Kaarmise külaselts.

Analüüs aruandes on puudulik

Keskkonnamõju hindamise ekspertgrupi (kuhu lisaks Arvo Järvetile kuuluvad botaanik-taimeökoloog Raimo Pajula ja veeinsener Andres Piir) ülesandeks on anda ülevaade ja hinnang, kas ja millise aja jooksul praegu kinni kasvav Kaarmise järv taastub pärast saneerimisprojekti elluviimist looduslikult rohketoitelise järvena, see tähendab saavutab loodusliku seisundi.

Ühtlasi tuleb hinnata, milline on tegevuse mõju teistele järve lähiümbruses asuvatele Kaarmise loodusala kaitse-eesmärkidele: kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad madalsood, loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Lisaks on järve ja järve ümbrusega seotud mitmete kaitsealuste linnu-, looma- ja taimeliikide elu.

Vastav analüüs Kaarmise järve saneerimisprojekti keskkonnamõjude hindamise aruandes on puudulik ja mõju keskkonnale jääb ebaselgeks.
Keskkonnaamet peab olema veendunud, kas kavandatav ja sealhulgas mahukaid ressursse nõudev tegevus toob oodatud eesmärgi – atraktiivse puhtaveelise järve – Kaarmise küla elanikele ja kõigile asjast huvitatutele, et planeeritavad tööd ei mõjuta ümbritsevate alade veerežiimi ega kaevuvete kvaliteeti ning säilib ja paraneb kaitstavale järvetüübile iseloomulik looduslik elustik (linnustik, muu loomastik ja taimestik). Keskkonnaamet loodab, et kirjeldatud tulemus on kõigi asjaosaliste ühine eesmärk.

Aet Truu
keskkonnaameti pressiesindaja

Loe ka Aire Sillarti lugu “Kuidas keskkonnaametnikud külaelanikke lollitavad”, Saarte Hääl, 30. märts 2011.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)