Kuidas keskkonnaametnikud külarahvast lollitavad (4)

Kuidas keskkonnaametnikud külarahvast lollitavad

 

Vene ajal talitati suurmajanditeski tollal kehtinud põhimõtte järgi – me ei oota looduselt armuande, vaid võtame neid ise. Küllap sedasama mõtteviisi silmas pidades kuivendati suures maaparandustuhinas eelmise sajandi kuuekümnendate aastate alguses looduskaunis Kaarmise järv. Küla ehteks olnud järve elustamisest unistasid külaelanikud ammu. Kaarmise järve puhastamisega alustas Kaarmise külaselts 2005. aastal.

 Järve puhastamiseks on koostatud kaks projekti. Esimese projekti keskkonnamõjude hindamist alustas Nikolai Laanetu. Ta katkestas oma töö, kuna leidis, et Saaremaa keskkonnaameti ametnikega ei ole võimalik koostööd teha. Teise projekti keskkonnamõjude hindamist viib läbi keskkonnaekspert Arvo Järvet.

Mõlemad mehed on oma ala tugevad asjatundjad. Paraku läheb olukord keskkonnamõjude hindamise arutelul üha hullemaks. Keskkonnaamet hiilgab järjekordselt oma kõige kõrgema õigusega, kuid asja sisust nad aru ei saa. Ametnike varasemad lubadused ei tähenda mitte midagi ja Kaarmise järve seisundi parandamisele ollakse vastu. Miks niimoodi tehakse, see jääb Kaarmise küla elanikele arusaamatuks.

Eelmise nädala algul saatis keskkonnaamet teistkordselt kirja, milles teatas, et jätab Kaarmise järve puhastamise keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata. Kirjale on alla kirjutanud Saaremaa oma mees Raivo Kallas. Esimest korda jäeti aruanne heaks kiitmata jaanuari viimastel päevadel. Nädal hiljem saatis keskkonnaekspert Arvo Järvet aruande uuesti keskkonnaametile ja tõestas pikas vastuses, et ükski ametnike vastuväide ei ole paikapidav.

Lisaks toob ekspert välja suure hulga keskkonnaameti eksimusi ja asjatundmatuid järeldusi. Ekspert lisas aruandesse täiendava, ligi 12-leheküljelise peatüki, milles antakse õpetlikke selgitusi ja konkreetseid vastuväiteid keskkonnaametnike kirjas toodud valedele seisukohtadele. Neid materjale lugedes jääb külaelanikele mulje, et ametnikud nagu polekski vajalikku haridust saanud. Aga ametis nad on.

Viimases kirjas tulevad keskkonnaametnikud välja uute vastulausetega, sest eelmise kirja vastuväited lükati asjatundjate poolt kõik ümber. Kuid uued vastulaused pole üldse konkreetsed, vaid üldine Natura alade kaitse teemaline jutt. Paistab, et niisugust üldist juttu räägivad nad igal pool ja igal ajal. Ometigi on aruandes pikalt ja põhjalikult Natura asju analüüsitud, aga ametnikele sellest ikka veel ei jätku või ei saa nad lihtsalt aru, mida Kaarmise järve puhastamine tähendab ja kuidas seda tehakse.

Eriti imelik on veel see, et kuu aja jooksul ei suutnud keskkonnaamet kirja valmis teha ja pikendas vastamist kahe nädala jagu. Tulemuseks on kuue nädala jooksul koostatud kaheleheküljeline kiri, milles ei esitata konkreetselt ühtegi märkust aruande kohta. Samas jäetakse aruanne ikkagi heaks kiitmata. Mõistuse ja mõistmisega ei saa siin küll tegemist olla. Aga millega siis?

Kaarmise küla rahva jaoks on kõige hullem see, kuidas keskkonnaametnikud on meid lollitanud. 7–8 aastat tagasi olime Natura alade valiku ajal mures, kas järve on võimalik puhastada, kui see arvatakse Natura koosseisu. Mina esitasin vastulause Saaremaa keskkonnateenistusele, kes siis Natura alade valiku tegi. Keskkonnateenistus lubas soodustada Kaarmise järve taastamist, et see säiliks järvena.

Mul on Raivo Kallase alkirjaga kiri, kus ta lubab, et Kaarmise järve kohta koostatakse 2005. aastal kaitsekorralduskava ja abistatakse keskkonnamõjude hindamise läbiviimisel. Nüüd tegutsevad ametnikud vastupidi – takistavad ilma mingi põhjuseta keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist. Siis lubasid keskkonnaametnikud veel sedagi, et Natura ala kaitsekorralduskava aitab elavdada majandustegevust ja elukvaliteeti. Nüüd on asi täitsa vastupidi sätitud. Järve puhastamisest oli juttu ka Natura ala valiku koosolekul 2004. aastal. Ka siis ja edaspidi lubati mitmes kirjas külaseltsi järve puhastamisel aidata.

Küla ja järv on 500 aastat ühtse kooslusena eksisteerinud

Naturaga seoses on Kaarmise järve asi üldse paigast ära. Keskkonnamõju hindamise aruandest selgub, et Kaarmise järv kuulub niisugusesse järvetüüpi, mille kaitset Natura direktiiv üldse ette ei näe. Kas siis 2004. aastal tehti ametnike poolt asi ära teadlikult valesti, et järv Natura nimekirja sokutada. Järve pole vähemalt kümme aastat endises suuruses olemas.

Vaba vett on järele jäänud vaid paari hektari jagu ja paadiga järvele enam ei pääse. Väljavool on ummistunud ja eelmisel kevadel tungis vesi õuedesse ja madalamal olevatesse majadesse. Kalu pole järves enam ammu, sest muda on nii palju, et talvel pole hapnikku ollagi. Kuidas järve taastada, seda on keskkonnamõju hindamise arundes põhjalikult selgitatud.

Keskkonnaamet kirjutab aga ikka, et pole piisavalt uuritud mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura võrgustiku alale, selle kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele ja kultuuripärandile. Ometigi on eksperdid asjatundlikult järeldanud, et ajalooliselt ja keskkonnasäästlikult on küla ja järv vähemalt viissada aastat eksisteerinud kui ühtne kooslus ning käesoleval ajal vajab järv puhastamist.

Järve puhastamine ongi pärandkultuuri säilitamine. Meil on ju praegu eesmärgiks edendada maaelu loomulikus järjepidevuses ja anda loodusele korrastatud väljanägemine seal, kus see on olnud mitu sajandit. Üks elav küla ei saa olla katselabor, kus sooritada kahtlasi eksperimente ja nimetada neid looduskaitselisteks, kust kohalikud inimesed on välja heidetud. Inimene ja loodus on kultuurmaastikus tervik.

Kogu suhtlemine keskkonnaametnikega tekitab mitmeid küsimusi. Miks ametnikud ei esita oma vastuväiteid keskkonnamõjude hindamise avalikel arutlustel? Kirjalikud vastused on aga eitavad. Tundub nagu oleks tegu korruptsiooniga keskkonnaametis. Kes tahavad tutvuda Kaarmise järve keskkonnamõju hindamise aruandega ja keskkonnaameti viimaste kirjadega, leiavad materjali Kaarma valla veebilehelt www.kaarma.ee .

Aire Sillart
Kaarmise külavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 54 korda, sh täna 1)