Kurjus ja tagajärg (2)

On sündmusi, millest kuuldes või lugedes tuleb otsekui välguvalguse paistuses meelde mitmeid samalaadseid juhtumeid, mida on tulnud kogeda või näha. Enamgi – neid on mälulaekas tallel hulka. 22. märtsi Saarte Hääles ilmus kirjutis Orissaares juhtunust, kus kirjutati kassipoja pihta õhupüssist tulistamisest.

On ilmselge, et kurja teo tegi lähinaaber, keegi, kes kohtumisel on varmas esimesena naabrit tervitama, mõne sõna lahedat juttu rääkima. Naabrite puhul on see ju kõige igapäevasem suhtlemisviis. Saarlaste puhul veel iseäranis. See traagiline kassilugu, millest järgnevalt juttu tuleb, toimus 35–40 aastat tagasi. Seega ajal, mil omaaegse N Liidu vanim, täpsemini öeldes Järvakandi lehtklaasivabrik töötas täie võimsusega. Järvakandi inimestele jagus tööd ja leiba.

Ajapikku oli saanud tavaliseks nähtuseks, et klaasivabrikus elutses kümmekond kassi. Mõnikord, kui kassiemal sündisid pojad, rohkemgi veel. Inimeste hoolt ja hoidmist jagus kõigile. Toidupuudust karvakeradel ei olnud, kuna vahetuse töölised kandsid nende toidukausi eest igati hoolt.

Üldse mitte liialdamata võib öelda, et kiisusid lausa poputati. Tahtis loomake silitamist, hopsas ta kellelegi põlvele – silita, et sulle tänutäheks nurruda. Seejuures on huvitav ära märkida, et mitte igaühe juurde ei mindud hellitusi otsima. Ei mingil juhul! Nii mõnestki inimesest mindi lausa kaarega mööda. Nagu kokkulepitult käitusid kiisud üsna ühtmoodi – ei mingeid sõprussuhteid ühe või teise nende jaoks ebameeldiva inimesega.

Näib, et kassidel on inimestega suhtlemiseks üksnes neile mõistetavad “parameetrid” sisse kodeeritud: kellega suhelda, kellega mitte. Kellest kaugelt ja ringiga mööda minna. Või kelle eest lausa ära põgeneda. Tõesti, mingil inimesele arusaamatul ajel käituvad kiisud üsna ühtmoodi, teades vaistlikult, kelle juurest hellitusi otsida, kelle lähedust vältida. Nagu üsna pea selgub, on loomakestel selleks tõsine põhjus.

Üks, kellega tehase hiirekuningad vältisid mistahes suhtlemist, oli vahetuse meister K., parajalt turd ja turjakas mees, kel oli töökaaslastega suheldes kombeks ropendada, enamgi – lausa rõvetseda, töökaaslasi hingepõhjani solvata, misjärel solvatu üle veel irvitada. Söandati K-le samaväärselt vastata või öeldi otsesõnu välja, mida tema käitumisest arvatakse, olid K.-l kohemaid rusikad püsti, et otseütlejale kallale karata.

Mis parata, kui inimene on loomult pahatahtlik. Sestap suheldi K.-ga üksnes äärmise vajaduse korral. Ja võimalikult lühidalt, et mitte sõimurahe alla sattuda. Kord aga juhtus see, mida üldsegi ei osatud ette näha, karta ammugi mitte, sest et seekord ületas K. oma julmusega kõik selle, millega tööolude tõttu oli tulnud leppida. Kuhu sa töö juurest ikka lähed, ehkki vahetuse meister sõimab ja ropendab.

Parajasti siis, kui kiisud-miisud toidukausi ümber rõõmsasti pruukosti võtsid, krabas K. ühel mustavalgelapilisel noorel kiisul turjast kinni. Enne kui töökaaslased, vahejuhtumi pealtnägijad jõudsid aimata, mis teoksil, oli K. kümmekonna sammuga klaasisulatuse vannahju juures ning heitis kiisukese tulikuuma ahju. Olgu mainitud, et temperatuur on vannahjus 1500 kraadi.

See õõvastav ja üldist hukkamõistu vääriv pahategu oli K. enda meelest muhe nali, et sellepeale veel itsitada. Ja ammune teada tõde on see, et inimene, kes on kuri loomade vastu, on seda ka kaasinimeste suhtes. Sestap võib kindlapeale väita, et Orissaares elab vähemasti üks kuri inimene. Oma julm-jõhkra teoga on ta seda näidanud. Vististi korduvalt, mis on väite veelkordseks kinnituseks.

Veelgi kurvastavam on see, et temasuguseid on Eestimaa pinnal rohkem kui üks. Selleks tasub meelde tuletada, kuis mõni aasta tagasi teatud seltskond mõttekaaslasi kandis punast särki, seljal konkreetsete inimeste nimed, keda tuleks ahju ajada.

On sedaviisi, et pärast inetuvõitu ülalpidamist on eestlastel kombeks olla üksjagu pahased, lausa solvunud, kui eestlasi igasuguste halvakõlaliste hüüdnimedega tituleeritakse. Ent enne solvumist tasuks iseendale siira avameelsusega silma vaadata, teha ausameelne järeldus – äkki ollakse ise mõneti süüdi, et nõndaviisi arvatakse ja öeldakse.

Eimar Kipper
saarlane Järvakandist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)