Täna on suurim eesti naiste püha

Täna on paastumaarjapäev. See on väga vana ja suuresti unustuse hõlma vajunud püha päev. Seda on nimetatud ka naistele edu meelitamise pühaks. See oli vanasti väga oluline naiste püha ja võiks seda olla ka tänapäeval.

Vanu kombeid ja tavasid teades, neid järgides saame ka tänapäeval seda vana, naisterahvaile väga olulist päeva tähistada. Kes on seda teinud, võib öelda, et on sellest päevast saanud head hingelist tuge, palju elutarkust ja on uuendanud sidet oma esivanemate ja eelnevate põlvkondadega. Tähistamist võikski alustada oma pere naisliikmetega või siis koos heade sugulaste ja tuttavatega.

Mandrimaal on seda naistele olulist püha hakatud jälle tähistama, kahjuks on saarlased olnud siin tagasihoidlikumad. Millised on siis selle päeva tavad ja mida võiks siis kas või oma peres teha? Paastumaarjapäeva hommikul tõusti vanasti enne päikest. Pesti silmad, soovitatavalt allikaveega, siis pidi naisterahvas terve järgneva aasta kaunis, terve ja halva eest hoitud olema.

Kui peres oli Maarja, Mari või Maria nimelisi tüdrukuid, siis nendel seoti enne äratust jalad kokku, selleks et head tuju saada. Siis võeti kähku linnupetet (ampsati sööki), pandi pähe valge rätt ja rutati sobivale kohale päikest tervitama. Valgel värvil arvati olevat maagiline kaitse- ja puhastamisvõime. Kohaks valiti mõni kõrgem koht või mindi järve või mere äärde. Seal siis lauldi päikesele ja seoti ka oma isiklikud soovipaelad puude külge. Mõnel pool tehti seda ka tagasiteel koju.

Edasi järgnesid siis kodused toimingud. Tänapäeval võiks seda osa päevast ka õhtusel ajal teha. Peolauale küpsetati karaskit, laia plaadisaia või pannkooke. Mida laiemad ja lapikumad koogid, seda ilusamad kapsad pidid perenaisel kasvama. Kindlasti oli laual ka kala. See oli siis eelmisest püügihooajast, kas siis kuivatatult või soolatult. Maarjapäevast pidid kalaveed jälle lahti minema ja kala söömine pidi tähendama hea uue püügiaja algust. Kindlasti oli laual maarjapuna, söödi punaseid marju. See tava pidi suvel sääsed ja kärbsed eemal hoidma.

Eriline koht oli maarjapäeval juttudel, meenutustel. Kõik naisterahvad said olengul rääkida oma sidemetest esiemadega ja sellest, millised tarkused, õpetused on igaüks oma emalt või vanaemalt saanud. Jagati üksteisele elutarkust. Nii tunnetati naise olulist kohta peres läbi mitme põlvkonna. Arvan, et tänapäeval on see veelgi olulisem. Uskuge, naised tahavad sellel teemal rääkida.

Kindlasti võiks ka ühiselt laulda ja mõne ringmängu teha, nii nagu seda vanasti tehti. Saaremaal on vanasti ka “metsist” tehtud. Tehti kaltsudest kubu ja viidi metsa. Sellega loodeti vabaneda kõigest halvast. Ka meie, tänapäeva naised ja tüdrukud, võiksime paastumaarjapäeval vabaneda kõigest halvast ja vaadata julgemalt tulevikku. Olgu su pidu kaunis ja väärigu su laste unistusi!

KOMMENTAAR
Laine Tarvis
Maanaiste ühendus Saare Naised
Paastumaarjapäev väärib kindlasti tähistamist ka praegu. Mina olen käinud kahel korral seda päeva tähistamas – üks kord Viljandi kultuurikolledžis ja teine kord Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Pean ütlema, et paastu-maarjapäev oli eesti naiste jaoks väga oluline püha ning arvan ka, et peaksime seda nüüdki tähistama. Muidugi on raske kogu kombestikku tänasesse päeva tuua, sest meil on ju enamik töötavaid naisi, keda ametikohustused terveks päevaks ära ei luba.

Aga oma esiemade kombel võiksime siiski hommikul päikesetõusu tervitada, puuokstele soovilindid siduda ja soove soovida. Ja valgeid rõivaid kanda ja punast jooki juua – see ei pea olema ilmtingimata alkohol, võib ju olla ka mahl, morss või tee. Kui Eestis 2004. aastal hakati taas paastumaarjapäeva tähistama, olid väliseestlased natuke kurjad ja ütlesid, et leinapäeval trallida ei tohi. Ega siis paastumaarjapäev olegi mingi lustimise päev olnud.

Minu meelest on sel päeval väga paslik meenutada oma esiemasid – lõhkusid ju ka küüditamised palju peresid ning väga suur koorem jäi just meie emade ja vanaemade kanda. Me võiksime just neid lugusid rääkida – tulla ühiselt kokku ja meenutada. Samuti ei peaks me jääma oma juttudega vaid minevikku, vaid võtma teemaks ka meie praeguste naiste teemad: kuidas on ühendada pereelu ja töökohustusi, kuidas naised on esindatud meie valimistel – olgu siis kohalikel, riigikogu või mõne ettevõtte nõukogu valimistel. Naised vaatavad ju elule ikka natuke teise nurga alt ja ei ole nii riskialtid kui mehed.

Kindlasti võiksid jutuks tulla ka probleemsemad teemad, olgu või perevägivald. Sest ei ole ju naistel selliseid kokkusaamisi palju, kus omakeskis juttu puhuda. Soovin kõigile saare naistele ilusat paastumaarjapäeva!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)