Sirkeli etiketid ja Sepa käärid Valjala raamatukogus (5)

Sirkeli etiketid ja Sepa käärid Valjala raamatukogus

KÄÄRIDE KOGUJA: “Käärid annavad tõestust sellest, et kui sa tahad midagi teha, siis peavad head ja väärt tööriistad olema. Kui ma väljamaal käin, siis esimene koht, kuhu sisse astun, on kääripood,” lausus Agnessa Sepp.
Foto: Egon Ligi

Eile seadis Valjala raamatukogu juhataja Tiia Lätt näitusele välja kaks kollektsiooni, ühe Toivo Sirkeli tikukarbietikettidest, teise Agnessa Sepa kääridest.

Näitusel on väljas 191 erinevat tikutopsietiketti, 34 lõikeriista ja kaks uunikum-triikrauda, millest ühel isegi veel söed sees. “Need olid vanade ajalehtede ja ajakirjade seas, mis me sugulastele Valjalga põletamiseks saatsime, ja siis nad avastasid need. Tükk aega mõtlesin, siis hakkas koitma, et kunagi sai midagi korjatud jah,” rääkis Kuressaares elav Toivo Sirkel oma kollektsiooni lugu.

Mees meenutas, et kooli ajal kogus ta algul marke ja küllap kasvas etikettide kogumine välja just sellest. “Need tundusid tol ajal kuidagi huvitavamad ja kirevamad,” muigas ta. Toivo lisas, et lapsed teevad ja korjavad igasuguseid asju, siis kasvavad suuremaks, unustavad ära ja kogud jäävad seisma.
Mehe mäletamise järgi müüdi tikukarpe isegi plokkidena, millelt sai siis omal ajal etikette välja lõigatud ja neid albumisse kleebitud.

Väljapanekul saab näha 1970-ndatest aastatest pärinevaid ja isegi veel vanemaid etikette: linnud, loomad, igasugused reklaamid ja üleskutsed, vapid, linnapildid. Osa neist suisa seeriatena, näiteks pühendatud kosmonautikale või laevadele. On ka Viljandi tikuvabriku tooside etikette, kuid enamik pärineb siiski Venemaalt, Poolast ja Tšehhist.

“Minu arust on Viljandi tikuvabriku omad väga vinged, näiteks on siin reklaamitud riiklikku kindlustust,” naeris raamatukogu juhataja Tiia Lätt põnevaid etikette vaadates, mille hulgas on isegi üks araabiakeelsete kirjadega sildike. Tiia Lätt arvas, et see tikukarbietikettide kogu on päris haruldane, vaevalt kellelgi selliseid enam säilinud on.

Vihjeid igasugustest põnevatest kogudest on Tiiale tulnud omajagu, aga ta ei räägi enne, kui on kindel, et järjekordne näitus teoks saab. “Eks see ülespanemine on ka veidi probleem. Näiteks nüüd osa etikette oli vanade albumilehtede peal ja aurutasin need lahti, et saaks kõik vaatamiseks välja panna,” rääkis ta ja nentis, et kui võrrelda praegusi ja möödunud aegade etikette, on tänapäevased igavad.

Kääride omanik, Sakla raamatukoguhoidja Agnessa Sepp ütles, et tema kogu koosneb ärakulunud kääridest. Mida enam kasutada ei saanud, neid ta ära ei raatsinud siiski visata, pani karpi ja võttis järgmised. Näitusel on väljas kõik tema kasutuses olnud käärid, lisaks ka rariteete vanemast ajast. Näiteks lambakäärid aastast 1800, mitmesugused veneaegsed käärid, näiteks aastast 1950 sellised, millega saab kalapäid lõigata jpm.

“Ma arvan, et neid kääride kogujaid on rohkem. Mina sain selle kiiksu Lembit Kadariku käest, kes on vanavarakorjaja,” märkis Agnessa, kes kogub ka triikraudu ja piltidega ümbrikuid. “Käärid annavad tõestust sellest, et kui sa tahad midagi teha, siis peavad head ja väärt tööriistad olema. Kui ma väljamaal käin, siis esimene koht, kuhu sisse astun, on kääripood,” muigas Agnessa. Väljapanek jääb avatuks 24. aprillini ning Valjala raamatukogu on avatud teisipäevast reedeni kl 9–17, laupäeval kell 9–15.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 108 korda, sh täna 1)