Kuressaare eiras riigihankel seadust (6)

EHITUS KÄIB: Möödunud aasta mais valasid ehitajad uue rannahoone betoonkatust.
Foto: Egon Ligi

Kuressaare linnavalitsus eiras supelranna rannahoone ehituse ja atraktsioonide riigihankel mitmeid riigihankeseaduses sätestatud üldpõhimõtteid. Siiski ei olnud õigusrikkumised niivõrd kaalukad, et linnavalitsuse ametnikke saaks väärtegude toimepanemise eest vastutusele võtta.

Eelmise aasta oktoobris läkitas siseministeerium, kes koordineerib Eesti-Läti koostööprogrammi 2007–2013 rahastatava projekti “Üks puhkus – kaks riiki” raames läbi viidud tegevust, rahandusministeeriumile päringu õigusliku hinnangu saamiseks. Päring puudutas Kuressaare linnavalitsuse lihthankeid “Supelranna elementide ehitamine” ja “Kuressaare rannahoone ehitustööd” ning nende õiguspärasust.

Saarte Hääle andmeil leiti riikliku järelevalve tulemusena, et Kuressaare linnavalitsuse käitumist, kus ta annab pakkujatele võimaluse esitada pakkumused vastavalt hankedokumentidele, hindama hakkab aga pakkumusi osaliselt või täiendatult, ei saa pidada õiguspäraseks. Kuna linnavalitsus otsustas seega ühepoolselt, milliseid pakkumuse osi ta kavatseb hinnata ja hankelepingu tingimustena aktsepteerida ja milliseid mitte, või milliseid täiendavaid töid otsustab hankelepingusse lisada.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli märkis kirjas Kuressaare linnapeale Urve Tiidusele, et hankija tegevus, mis ei võimalda pakkujatel esitada pakkumusi tegelikult sõlmitava hankelepingu eseme kohta, põhjustab olukorra, kus ei ole võimalik üheselt järeldada, millised pakkumused oleksid esitatud juhul, kui hankija oleks kohe hankedokumentides pakkujatele teatanud sellise hankelepingu sõlmimise vajadusest, millise ta tegelikult sõlmis.

Lisaks ei taganud linnavalitsus läbipaistvat menetlust tellitavate tööde loetelu omapoolse muutmisega pärast pakkumuste esitamist. Ka eiras linnavalitsus rahandusministeeriumi hinnangul võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei taganud läbirääkimiste võimalust kõikidele pakkumuse teinud pakkujatele, pidades läbirääkimisi vaid osaga neist.

Lihthanke Kuressaare rannahoone ehitustööde tegemiseks maksumusega 3 750 630 krooni (pluss käibemaks) võitis AS Kuressaare Ehitus. Pakkumise esitasid ka Primus PR OÜ, AS Tesman ja AS EBC Ehitus. Lihthanke menetluse käigus tekkis hankijal pärast pakkumuste esitamist vajadus lisada hankedokumentides nimetatud ehitustöödele samaaegselt korraldatud lihthanke “Supelranna elementide ehitamine” tööde seast kaldakindlustuse tööd. Linnavalitsus möönis, et kaldakindlustuse osa lisati supelranna elementide ehitamise hanke koosseisu läbimõtlematult ja ekslikult.

EBC-le selline asjade käik ei istunud ja pärast läbirääkimisi loobus firma hankest. Linnavalitsus rääkis läbi Kuressaare Ehitusega ja sõlmis ka lepingu. Ülejäänud pakkujatele hankija ettepanekut läbirääkimisteks ei teinud.

Ka teisele hankele esitasid pakkumused Primus PR OÜ, Kuressaare Ehitus AS, AS Tesman ja AS EBC Ehitus. Linnavalitsus otsustas pärast pakkumuste esitamist jätta lihthankest välja välibasseini ehitamise ja rannahoone ehituse hankesse lisatavad kaldakindlustustööd. Kõige odavamaks osutus EBC Ehituse pakkumus, selle aga hindas linnavalitsus põhjendamatult madalaks ja tegi ettepaneku sõlmida leping Primus PR OÜ-ga. Teiste pakkujatega läbirääkimisi ei peetud.

“Kuivõrd RHS-i § 3 sätestatud üldpõhimõtete rikkumised ei ole RHS-s sätestatud väärtegude tunnusteks, ei ole Kuressaare linnavalitsuse ametnikud seoses tuvastatud õigusrikkumistega väärtegusid toime pannud,” tõdes Kaur Siruli.

Kommentaar
Väga hea, et otsus on nüüd tehtud. Riiklik järelevalve Eesti-Läti Koostööprogrammi 2007–2013 poolt rahastatava projekti “Üks puhkus – kaks riiki“ raames läbi viidud tegevuste “Supelranna elementide ehitamine” ja “Kuressaare rannahoone ehitustööd” oli põhjalik ja menetluse protsess ise kohalikule omavalitsusele suure kogemusliku väärtusega tulevaste hangete korraldamisel just hankeprotseduuride koha pealt.

Kuressaare linn on supelranna elementide ehitusel ja rannahoone ehitustöödel kõik kohustused täitnud, seda kinnitab ka riiklik järelevalve. Hankijana on rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutatud, objektid on valminud õigeaegselt ja ehitaja poolt lisaraha nõudmata. Nagu teada, kõik 2009. aastal alustatud hangete hinnapakkumised olid ehituse keskmistest turuhindadest madalamad ja seetõttu on 2010. aastal teostatud ehitustööd linna objektidel avaliku raha kasutuse poolest efektiivselt teostatud. Mõnel puhul isegi 20 % soodsamalt üldisest hinnatasemest.

Interreg IV A Eesti-Läti programmist rahastatav rannaala uuendamine on teostatud hea ehituskvaliteediga ja oli juba eelmisest suvest linlaste ja külaliste käsutuses. Loeme rahastatava projektiga seatud eesmärgid saavutatuks ning toetuse saajale pandud ülesanded täielikult heal tasemel täidetuks.

Urve Tiidus, Kuressaare linnapea