Meinhard Pahapill nõuab Mustjala põlengu osas ministrilt selgitust (40)

Pärast Saarte Hääles ilmunud lugu “Mustjala vallamaja tulekahju põhjustanu jääbki karistuseta” pöördus Mustjala vallavolikogu endine liige Meinhard Pahapill siseminister Marko Pomerantsi poole, soovides selgust nii tulekahju põhjuste selgitamise venimises kui ka teada, kuidas tuleb tagada valla arhiivimaterjalide turvaline säilitamine.

Pahapill on ministrile lähetanud hulga dokumente, muuhulgas seletuskirju, milles põlengus kannatada saanud ametnik Ilmar Pungar räägib, kuidas ta jäi pärast tööaega vallamajja istungi tarbeks eelnõusid ette valmistama ja pani kõrvalruumis toidu soojendamiseks tööle mikrolaineahju.

Et aga ahjust väljuv aur oli pannud tööle tuletõrjesignalisatsiooni, viis Pungar ahju ülemisele korrusele, kus signalisatsioon puudus. Mees läks oma jutu järgi allkorrusele tööd jätkama, tema sõnul võis tal minna “ilmselt üle poole tunni”. Kui ülakorrusel soojenev toit lõpuks meelde tuli, olnud ruum nii paksult suitsu täis, et meetri kõrguseni polnud midagi näha.

“Põles mikrolaineahjust umbes 1,5 m kaugusel olev tugitool, tavaliste üksteise sisse asetatud toolide istmekatted, põrandal olevate ajakirjade kinniseotud pakid ja krohvitud seinal olev tapeet,” tuvastas ametnik, kes asunud päästetöödele: võttis ahju vooluvõrgust välja ja lükkas toolid trepist alla esimese korruse esikusse.

“Trepist alla kukkudes haaras tugitool kaasa ka trepi alumistel astmetel asuva tolmuimeja,” kirjutas Pungar, lisades, et tool jätkas allkorrusel põlemist ja süütas ka tolmuimeja. Hiljem võttis tuld ka esiku vaip.

Vallavalitsuse komisjon, mis istus koos 15. mail 2009, vaatas esmalt üle tulekolde ja tutvus seletuskirjadega. Komisjon lükkas ümber pakutud väite, nagu võinuks tulekahju alguse saada arvutist, samuti ei usutud päästeameti esitatud süütamise versiooni. Küll aga arvas komisjon, et tulekahju võis alguse saada kas hooletust ümberkäimisest suitsukonidega või mikrolaineahju ja pikendusjuhtme ühenduskohast tekkinud sädemest (viimase versiooni juurde jõudis ka vallaametnik Pungar oma seletuskirjas).

Et sääraseid asju enam ei juhtuks, otsustas valla komisjon rakendada järgmisi meetmeid: panna koridori üles suitsuandur, tõsta suitsetamiskultuuri ning vaid erandjuhtudel jääda tööle pärast tööaega. Põlengu kahjudeks loeti kahe tooli eest 33,80 ja tolmuimeja eest 1699 krooni. Pöördtooli väärtuseks oli kirjutatud 0 krooni. Kindlustusfirma jättis kahjud valla kanda.

Sündmuste ajal Mustjala vallavolikogu liige olnud Meinhard Pahapill on seisukohal, et asi ei ole vaid ühes vallamaja põlengus, vaid ka vallaametnike vastutuses ennekõike arhiivis olevate materjalide säilimise eest. Pahapilli huvitab ka, miks ei mõõdetud Pungari alkoholijoovet ei vallamajas, kus oli olemas alkomeeter, ega ka hiljem Kuressaare haiglas.

Päästeamet tunnistas viga
Mustjala vallavalitsuse põlengu põhjuste kohta saadetud uues kirjas märgib siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste vallavolikogu liikmetele Toivo Lõhmusele, Heimar Põllule ja Elle Viirale, et päästeamet on ekslikult liigitanud Mustjala vallamaja eramuks.

“Seega kui vaadelda antud ehitist kui elamut, oleks seal nõutav suitsuanduri olemasolu, kuid kui vaadata seda kui administratiivhoonet, siis sellises hoones ei pea olema tulekahjusignalisatsiooni,” täpsustab Laaniste. Suitsuanduri mõte on ministeeriumi nõuniku sõnul eelkõige see, et tulekahju korral äratada magav inimene – kui hoones magavaid inimesi ei ole, siis ei ole ka suitsuanduri nõudmisel mõtet. Ka arhiiviruumi olemasolu hoones ei muuda tulekahjusignalisatsiooni puudutavaid tuleohutusnõudeid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 59 korda, sh täna 1)