Eesti pooldab ühtse pindalatoetuse diferentseerimist (7)

Põllumajandusministeerium on põhimõtteliselt nõus Võrumaa talupidajate liidu tungiva soovitusega kaaluda edaspidi ühtse pindalatoetuse diferentseerimist.

Võrumaa talunike idee kohaselt tuleks pindalatoetus muuta kolmeastmeliseks sõltuvalt sellest, kas toetuse saaja tegeleb niitmise või põllukultuuride kasvatamisega. Kõige väiksem toetusmäär oleks ette nähtud hooldusniitmise eest ja kõrgeim toetusmäär põllukultuuride kasvatamise eest, olgu nendeks siis tera- ja kaunviljad, köögivili, kartul, õli- ja kiudkultuurid jms.

Võrulaste hinnangul soosib tänane ühtlane toetuste tase nn tugitoolipõllumeeste teket, kus hooldusniitmise teenust sisse ostvad maaomanikud saavad küll toetust, kuid ise sisuliselt toetusaluse maaga ei tegele. Sellest tulenevalt on juba täna maa rendihinnad mõnes piirkonnas tõusnud tasemele, kus rendiks tuleb loovutada enamik pindalatoetusi. Põllumajandusministeerium teatas võrulastele vastuseks, et praegu kestavad Euroopa Liidus arutelud põllumajanduspoliitika muudatuste üle, mis rakenduvad 2014. aastast ja puudutavad kindlasti ka otsetoetusi.

Eesti toetab läbirääkimistel kolmeastmelisel mudelil põhinevat otsetoetust, mis sisaldab üleeuroopaliselt ühetaolist toetusmäära kogu põllumajandusmaale, lisatoetust kõrgemate keskkonnaalaste standardite täitmise eest ja täiendavat toetust ebasoodsamate looduslike tingimustega piirkondadele.

Eesti on seisukohal, et aktiivset põllumajandustootjat on võimalik defineerida aktiivse maakasutuse kaudu. Aktiivsele põllumajandustootjale toetuse maksmine peaks põhinema sellel, millisel tasemel toodab ta oma põllumajandusmaal avalikku hüvet ühiskonnale.

Täismahus otsetoetust peaks seega saama need põllumajandustootjad, kes panustavad toiduga kindlustamisse, täites seejuures kõiki asjakohaseid EL-is kehtestatud keskkonna-, taimetervise, loomade heaolu jt tingimusi, samas kui need, kes tegelevad üksnes põllumajandusmaa hoidmisega heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras, peaksid toetust saama vähendatud mahus.

Jaanuari lõpus põllumajandusministeeriumile tehtud ettepanekute hulgas soovis Võrumaa talupidajate liit muuhulgas ka maade välismaalastele müügi edasilükkamist seniks, kuni toetused on teiste EL-i liikmesmaadega võrdsustunud. Võrulased kardavad, et vastasel korral tekib väliskapitali surve maade ostmisele ja Eesti tootjad ei suuda oma madalama maksevõime tõttu maade ostmisel konkureerida.

Põllumajandusministeeriumi sõnul on Euroopa Liidu toimimise üks põhimõtteid kapitali vaba liikumise nõudest kinnipidamine, mis kehtib nii inimeste, tööjõu, kaupade kui ka maa kohta. Euroopa Liiduga liitumisel võimaldati Eestil ajutiselt (seitsmeks aastaks) piirata maa müüki välismaalastele. See tähtaeg saab täis 1. mail 2011.

Vahepeal on riigikogu heaks kiitnud ka Eesti liitumise Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), mille üheks siduvaks eelduseks oli, et maa omandamise tingimused võrdsustuksid Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikidest ja OECD liikmesriikidest pärinevate isikute jaoks.

Seega ei saa senised maa omandamise piirangud pärast 2011. aasta 1. maid enam kehtida. Hetkel on menetlemisel eelnõu, millega täpsustatakse maatulundusmaa (põllu- ja metsamaa) omandamise tingimusi Eestis Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikide ja OECD liikmesriikide juriidiliste isikute ning kolmandatest riikidest pärit isikute jaoks. Selle kohaselt jäävad kolmandate riikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele senised piirangud maa omandamisel kehtima.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)