Lindvarti Linda tõusis Turus tippu (10)

Lindvarti Linda tõusis Turus tippu

SAARLASED TURU MESSIL: Saarlastest paadiehitajatel läks hästi. Toodangu vastu tunti huvi ja kaubaks läksid paljud tooted. Vasakult OÜ Vätta Puit töötaja Olle Bergren, Lindvart OÜ esindaja Edgar Kana, Vätta Puidu juhataja Indrek Aavik, Tekno Marine Eesti juhataja Rauno Kurki-Suonio ja OÜ Kasse Paadid juht Fred Keert.
Foto: Erakogu

Saiklas tegutsevas väikeettevõttes Lindvart OÜ valmistatud 5,22 meetri pikkune klaasplastikust kere ning mahagonist ja tammest tekiga elektripaat oli möödunud nädalavahetusel Soomes Turus toimunud messil kõige tähelepanuväärsem eksponaat.

“Pole mina veel niipalju inimesi paadi ümber näinud kui Lindvarti Lindal. Messi kõige ilusam paat,” hindas kolleegi väljapanekut ka oma paatidega messil osalenud OÜ Kasse Paadid omanik Fred Keert.

Nii Edgar Kana Lindvarti esindajana, Fred Keert Kasse Paatide omanikuna kui ka kõik teised Turu messil osalenud Saare maakonna paadiehitusfirmade (Vätta Puit, Tekno Marine Eesti, Saare Paat) juhid jäid naaberriigis toimunud traditsioonilise igakevadise suursündmusega rahule. Vahest on õigem öelda, et Turu messi hinnati lausa ülivõrdes. “See oli super, kuidas soomlased Saaremaa firmade toodangust huvitusid. Eriti kõrgelt hindasid nad meie paatide kvaliteeti,” rääkis Keert messikülalistelt kuuldust.

“Kõik läks kaubaks. Meie Linda on ju tegelikult klaasplastikust, aga tehtud nagu puupaat. Kui rääkida puupaadist, siis selle põhja hooldamine võtab palju aega. Meie paadi põhi on plastikust, aga kui peale vaadata, siis tundub, et tegu oleks nagu puupaadiga, tekk on puidust ja puit on see, mis silma rõõmustab,” rääkis Linda konstruktor-disainer Edgar Kana oma loomingust.

Kogenud paadimeistril Edgar Kanal tekkis uuetüübilise väikepaadi ehitamiseks idee Saaremaa ühe tuntuma laevaehitaja, nüüdseks taevastele radadele läinud Leopold Vakrõõmi tehtud paati renoveerides. “Linda juures on säilitatud kõik Vakrõõmi paadi kujud-kõverused. Alguses me ei mõelnudki sellest elektripaati teha. Siis pakuti meile aga elektrimootorit. Panime selle peale ja demonstreerisime uuetüübilist alust mitmel pool.

Kõikjal tunti Linda vastu elavat huvi. Mootori omanik küsis aga oma vara tagasi ja nüüd tuleb meil uus mootor muretseda,” rääkis Edgar Kana. Lühikese ajaga populaarsust võitnud paadi valmimisse andsid kaks aastat tagasi oma osa teisedki Saare maakonna laevaehitajad, nagu roostevabu laevadetaile tootev Hilmaa OÜ Valjalast ja tekiehitajana Väike Paadivabrik Muhust.

“Huvitav on see, et Turu messil küsiti isegi aurumooriga paati. Paljud tahtsid aga sellise vanaaegse häälega, pot-pot-pot-mootoriga veesõidukit. Selliseid mootoreid pole paraku enam saada,” märkis Edgar Kana. Lindvarti lähitulevikku silmas pidades andis Turu mess firma väikesearvulisele, vaid viieliikmelisele kollektiivile kindlustunnet juurde.

Saiklas tehtud Lindad hakkavad seilama kaldaäärsetes vetes peamiselt soomlastest ärimeeste ja harrastuskalurite juhtimisel teisel pool Soome lahte. Ostja peab paadi eest välja käima 21 500 eurot. See on alghind. Paadi teeb kalliks suur käsitsitöö hulk. Messidel eksponeeritud paadid näitavad, et saarlased oskavad teha kvaliteetseid aluseid.

“Ja mis me veel messil tegime – müüsime maha Kuressaare linna. Jagasime Kuressaare prospekte ja kutsusime huvilisi merepäevadele meie alustega proovisõidule. Lubati tulla. Ühe tudengi saime Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledžisse juurde. Palju informatsiooni andis kogu maakonna kohta Saaremaad tutvustav äsjavalminud film ja meie väikelaevaehitajate tegemisi kajastav mainefilm,” andis Edgar Kana teada.

Linda ristiemaks peab Edgar Kana maakonna laevaehitajad ühe mütsi alla koondanud Anni Hartikainenit. “Idee oli küll minu peas, aga koostööna see asi pidi tulema ja tuli ka. Anni Hartikainen pani meie ühistööle aluse,” rääkis Edgar Kana.

Lindvartis saavad ka vanad paadid uue näo

Kuigi väikepaat Linda 520 lööb laineid nii Soomes kui ka Saaremaal, tehakse Lindvartis ka päris suuri plastikust purjekaid. Contrast 400, Sorjö, LMA 195 on üsnagi aukartustäratava suurusega alused. Põhiliselt tellivad neid jõukad põhjamaade elanikud. “Teeme ka teie vana ja väsinud paadi taas vettpidavaks,” seisab firma kodulehel.

Üks selline alus üleeile Lindvarti kaarhallis parasjagu meistrikäsi ootaski. Noored ja hakkajad mehed saavad hakkama iga asjaga, olgu siis tegemist paadimootorite hooldus- ja remonditööga, aluste ümberehitamisega või paatide talveks varjualustesse paigaldamisega ning sealt kevadel taas vette laskmisega. Praegu on vanas farmihoones ulualuse leidnud ligi nelikümmend veesõidukit.

“Suurte paatide sisusid oleme üsna palju teinud. Varem oli plastik meilgi põhiline. Nüüd oleme puutöö peale üle läinud. Töömehedki on meil vastava ettevalmistusega. Noored mehed on omandanud lühikese ajaga väga aukartustäratava kogemuse. Nad on erilised mehed. Tähtis on ka see, et nad saavad siin katsetada igasuguseid asju. Nii tegutsedes tulebki väga hea lõpptulemus,” arutles Edgar Kana.

Aastas läheb Lindvarti Saikla kaarhallist teele keskeltläbi kaks suurt jahti. Firmaomanikele teeb meelehärmi Saaremaa sadamate olukord. Kõige lähema, Orissaare sadama slipp on katki. “Peame jahi mööda maad Kuivastusse sõidutama ja seal vette laskma. Nüüd hakatakse Taaliku sadamat tegema. Kui see korralik tuleb, siis hoiame iga paadi pealt 15 000–20 000 krooni kokku,” sõnas Kana.

Hooldust ja remonti tehakse nii saarlaste kui ka mandrimeeste alustele. “Eks tutvuse kaudu me neid tellimusi saame. Lindvarti teatakse ja nii meie juurde tullakse,” ei varja ettevõtja klientide saamise lugu. Küsimusele, miks paadiomanik ise oma paati ei hoolda, miks ta eelistab firmat, vastas hooldemeister, et nüüdisaja paadimootorid on selleks liiga keerulised, et kodusel viisil ja ise hakkama saada. “Ilma arvutita ei tee mootorile enam midagi,” resümeeris Kana lühidalt.

Kuigi aasta jooksul hooldavad Lindvarti meistrimehed ligikaudu kolmveerandsada paati, on see firma töö kogumahust üsna väike osa. Peagi võetakse tootmisse uus, üheksa meetri pikkune Linda-tüüpi paat. See tuleb juba kajutiga veesõiduk. Potents-iaalsetele ostjatele teeb heameelt see, et Linda 520 on praktiliselt hooldusvaba. Seda plastikkerega ja elektrimootoriga varustatud alust tuleb aeg-ajalt vaid pesta.

Edgar Kana sõnul on tavamootoriga paadi iga-aastane hooldus paadiomanikule küllaltki kallis lõbu. “Ühe väikese mootori hooldus läheb maksma peaaegu tuhat eurot, ehk kui arvestada veel kroonides, siis ligi 15 000 krooni,” tõi Edgar Kana näite. Viimasel ajal on mitmesugustel foorumitel õigustatult küsitud, kas Eesti õigustab mereriigi nimetust. Edgar Kana hinnangul võib Saaremaad mereriigiks nimetada küll, üksnes juba sellepärast, et siin on taastatud kuulsate laeva- ja paadiehitajate traditsioonid.

Nõnda siis on 2005. aastal asutatud Lindvart OÜ tegevus vaatamata majandust muserdanud lähiminevikule või ka praegusele ajale tasapisi ikka ülesmäge liikunud. Firma omanik ja juht Kristjan Kana võib praegu lõunamaa päikese all muretult puhkust nautida. Tagasihoidlikult öeldes läheb Lindvartil hästi. Soome messil imestati veel sellegi üle, kuidas nii noored mehed (firma töötajate keskmine vanus on alla kolmekümne) oskavad nii kvaliteetset tööd teha.

Noored paadiehitajad ise peavad tööd huvitavaks ja kui messidelgi nende tehtud paatide kohta kiidusõnu öeldakse, siis teeb see tuju heaks küll.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 487 korda, sh täna 1)