Lihtne küsimus (1)

Kihelkonnal on vallavanemaks Raimu Aardam, kes sai aasta tagasi karistada korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest, rahatrahvi. Nimelt rikkus ta seaduse sätet, mis käsitleb huvide konflikti ja kohustust teatada enda osalemisest huvide konflikti puudutava otsuse tegemisel.

Nüüd on mitmes veebikommentaaris viidatud, et Aardam ei tohiks olla vallavanem, kuna avaliku teenistuse seadus ütleb: “§ 16. Isikud, keda ei või võtta teenistusse. Teenistusse ei või võtta isikut: 5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest või tahtliku riigivastase kuriteo eest.” Kuidas siis asi tegelikult on?

Siseministeeriumi pressiesindaja Kristel Tuul: Tasuks tähelepanu pöörata, millisel korruptsioonivastasest seadusest tuleneval alusel Kihelkonna vallavanemat täpsemalt karistati. Sellest sõltub, kas avaliku teenistuse seaduse § 16 punkt 5 kohaldub. Küll on aga kohaliku omavalitsuse volikogul alati võimalik algatada umbusaldushääletus, kui nähakse, et karistatud isik ei sobi vallavanemaks. Seaduse tõlgendamise osas tuleb pöörduda justiitsministeeriumi poole.

Diana Kõmmus justiitsministeeriumi avalike suhete talitusest: Justiitsministeerium ei saa anda õiguslikku hinnangut konkreetsele kaasusele, küll aga saame anda üldise selgituse seaduste kohta. Seadus KVS-i § 25 järgi väärteokorras karistatud isiku vallavanemaks määramisel takistusi ei näe. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt ei ole huvide konflikt käsitletav kui korruptiivne tegu selle seaduse tähenduses. Avaliku teenistuse seadus ütleb aga, et avalikku teenistusse ei saa võtta isikut, keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)