Töötute “edetabelit” juhivad ehitajad (20)

Töötukassa andmeil on Saare maakonnas enim töötuina arvel ehitajaid – jaanuari lõpu seisuga oli neid nimekirjas 261. Ehitajatele järgnevad poemüüjad ja klienditeenindajad (157), majahoidjad, toateenijad ja koristajad (119) ning toitlustus- ja majutusasutuste töötajad (98).

Töötukassa statistika põhineb viimastel ametitel, mida inimesed on enne töötuna arvele võtmist pidanud. Saare maakonnas on tööta praegu ka näiteks kuus riigiametnikku, kaks müürseppa, kaks lihunikku, kaheksa elektrikut, üks finantsjuht, neli pearaamatupidajat, seitse massööri, üks ajalooõpetaja, kaks inglise keele õpetajat, üks seersant, üks piirivalvur ja neli päästjat.

Nimekirjast leiab aga ka viis pangatellerit, ühe maakorraldaja, ühe muusiku, tuukri, kolm pargivahti ja metsavahi. Kokku on Saare maakonna töötute nimekirjas 1292 inimest, kogu Eesti ulatuses on töötutena jaanuari lõpu seisuga kirjas 56 710 inimest. Toimetusega rääkinud Maie, kes palus oma pärisnime lehes mitte avaldada, ütles, et tema jäi tööta mitu kuud tagasi ja otsustas esialgu aja maha võtta.

“Ma usun, et selliseid inimesi on teisigi, sest viimased aastad kehtinud töötukassa süsteem annab võimaluse ka mingi aja kodus olla,” lausus ta, avaldades arvamust, et võib-olla ei hakkagi osa inimesi töötukassast saadud raha tõttu kohe uut kohta otsima, see teeb nad liiga mugavaks. Maie lisas, et ehk on ka siinsel turismisaarel selline talvine vaikelu paratamatu – töökohti hakatakse jälle pakkuma turismihooaja saabudes ning siis on neil, kel soovi ja tahtmist teenindussfääris töötada, vähemalt sügiseni amet olemas.

Teine lugu on aga tööandjatega, kes kasutavad ära inimese hädasolekut ja on pigem nõus töötajad uute vastu välja vahetama kui senistele korralikku palka maksma. Maie nentis, et tema tutvusringkonnas on mitu inimest, kellele on väiksemagi esitatud nõudmise peale kähvatud: järjekord on ukse taga, võtame uue töötaja!

Töötute ametmeeste “edetabeli” tippu juhtivatest ehitajatest on aga paljud tulnud tagasi Soomest või muudest riikidest, sest sealgi on masu oma jälje jätnud. Kuid töötud puutuvad ka kokku tõsiselt bürokraatliku asjaajamisega. Nii rääkis töötu Jüri, et jäi oma töötustaatusest ilma seetõttu, et sai ajalehest paarsada krooni honorari – seda loetakse aga sissetulekuks ning seega töötu sellist asja teha ei tohi, et kirjutab näiteks ajalehele ühe arvamusloo.

Või kui ta seda siiski teeb, peab ta honorarist loobuma. Jüri peab kõige olulisemaks töötu staatuse juures just haigekassa kindlustuse olemasolu, sest kui tervis alt veab, tuleb ilma haigekassa kindlustuseta apteeki minnes jätta sinna ikka päris kopsakas summa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)