Veetke koolivaheaeg uimastiteta

Soovitus “Ära tarbi keelatud ja sind kahjustavaid aineid!” on ehk mõneti küll kulunud, kuid väärt nõuanne. Kujunenud arvamused, et mokatubakas pole nii kahjulik kui tavaline tubakatoode, et lahja alkohol kahjustab tervist vähem kui kange või et kanep polegi ohtlik narkootikum, on kindlasti väärad.

Samuti on levinud “kaval” trend kasutada n-ö legaalseid narkootikume nagu seda olid veel mõni aeg tagasi spice (sünteetiline teelõhnaline pulber – toim), ibiza, to mind jt, kuid alates tänavusest veebruarist on ka need ained keelatud ainete nimekirjas ning on seega illegaalsed.

Tegelikkuses ei olegi ju inimese tervise seisukohast oluline see, kus nimekirjas mõni aine just parasjagu on, oluline on selle aine kasutamisel tekkiv toime. Siinkohal mängib määravat rolli muidugi noore enda otsus, kuid lõbus seltskond ja põnevuse ihalus võivad siinkohal kaine mõistuse varjutada.

Nii ei mõelda kahjuks, millist elu endale tahetakse – kas tunda rõõmu vabadusest, sõpradega koosolemisest ja kõigist nendest toredatest ja arendavatest valikutest, mis noortele pakutakse, või leida end ühel päeval kurvas olukorras, kus su elu üle on kontrolli saavutanud sõltuvusained, jättes noore ilma nii rahast, headest suhetest vanemate ja sõpradega kui ka võimalustest ise oma elu üle otsustada.

Eelseisev koolivaheaeg pakub järjekordset puhkust – on rohkem vaba aega meelelahutuseks ja lihtsalt olemiseks. Mõistlik on koos oma heade sõprade ja vanematega planeerida see nädal just selliseks, et oleks hiljem mõnus vaheaega meenutada ja puhanuna viimast kooliveerandit alustada.

Lapsevanematele

“Meil õnneks seda probleemi ei ole”, “Minu laps küll selliste asjadega ei tegele”, “Mind see ei puuduta” – need on kõige tavapärasemad väited lapsevanematelt, kui juttu on uimastite tarbimisest. Õnneks on neil enamjaolt õigus, kuid kui tihti mõtleme me sellele, kuidas kujunevad erinevate uurimuste tulemused selliseks, et uimasteid on tarbinud juba 10–11-aastased lapsed.

Varustajateks on aga kõige sagedamini just nende tuttavad või lausa sõbrad. Kõigil lapsevanematel tasub olla hoolas ja hoida oma laste tegemistel valvas pilk peal. Eelkõige tuleb kontrollida lapse aja- ja rahakasutust. Kahjuks on tavapärased juhtumid, kus laps küsib kodus raha piljardimängimiseks, kuid tegelikkuses kulub see hoopiski narkootikumide ostmiseks.

Esimesele sigaretile ei pöörata vanemate poolt võib-olla väga suurt tähelepanu, kuid paljud narkootikumide tarvitajad on alustanud oma “karjääri” just tubakatoodete tarbimisega. Brošüürist “Tragöödia kirjades. Ei narkootikumidele!” (V. Kukk, 2003) võime lugeda noorte endi jutustatud lugusid lihtsast algusest õõvastava lõpuni. Samuti on igal lapsevanemal hea hoida end kursis hetkel toimuvaga, et peletada teadmatusest tingitud ebakindlust. Siinkohal on headeks abimeesteks erinevad väljaanded ja internet (näiteks www.narko.ee).

Oluline on lapsevanema enda tahe olla oma lapsele arenguteel kõige suurem toetaja ja teejuht. Samuti on apteekides ja vastavates müügikohtades saadaval mitmesugused testid nii narkootikumide kui ka tubakatoodete tarvitamise kontrollimiseks. Testidega on lapsevanemail lihtne ise testida kokkupuudet keelatud ainetega. Muidugi mõista on siinjuures vajalik lapsevanema oskuslik selgitustöö ja käitumine, kui tulemused on või ei ole ootuspärased.

Kõige olulisemaks oskuseks vanemale on osata saavutada ja hoida häid suhteid oma lapsega, olgu see keeruline ja vajagu nii palju aega kui tahes, tasub kulutatud energia end kuhjaga ära, kui laps on õnnelik ja terve. Sugugi vähem oluline pole hoida häid suhteid oma lapse sõpradega, sest just nemad on need, kellega teie laps kõige enam aega veedab. Tundke ja hoidke ka oma laste sõpru, lubage neid oma koju ja hoolige sellest, et teie lapsel nendega koos mõnus ja turvaline oleks. Mõnusat ja turvalist vaheaega teie peredele!

Liilia Mänd
Lääne prefektuuri ennetusteenistuse vanem

KOMMENTAAR
Ei saa öelda, et probleem narkootikumidega Saaremaa noorte seas suur oleks, kuid teemat kui sellist hoiame üleval. Pigem on meie noorte seas probleemiks alkohol ja tubakas ning need on täpselt samuti sõltuvust tekitavad ained.

Ei saa ka anda ühest soovitust, kuidas ära tunda, kas laps on mingeid aineid tarbinud, sest reaktsioonid on erinevad – mõni aine muudab erksaks, teine loiuks. Kui on vähegi kahtlust, et laps on kas üht- või teistmoodi kiiresti muutunud, siis tasub tähelepanelik olla.

Sõltuvust tekitavate ainete küüsi satuvad noored just laialt levinud mentaliteedi “ma ainult proovin” tõttu. See ongi kõige vääram samm. Päris nii see ei ole, et kohe esimese tarbimise järel saab noorest narkomaan, alkohoolik või suitsetaja, aga see võimalus on olemas, et ta võib selleks saada. Seega võibki üksainus proovimine saatuslikuks saada.

Iga pahet võib ju olla hea proovida, aga proovimine võib saada harjumuseks ning harjumusest on juba hoopis raskem lahti saada kui proovimise kiusatusest.

Meelis Juhandi
Kuressaare politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse vanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)