Saare maakonna tuuleenergia planeering jäi kooskõlastuseta (6)

Saare maakonna tuuleenergia planeering jäi kooskõlastuseta

 

Keskkonnamõju hindamise tulemusel otsustas keskkonnaamet jätta kooskõlastamata Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu, kuna leiti mitmeid puudusi ja negatiivseid mõjusid.

Ameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni osakonna juhataja Kaja Lotman põhjendas Saare maavalitsusele saadetud kirjas kooskõlastamata jätmist sellega, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne ei vasta osaliselt programmile, mistõttu on hindamisel tehtud vigu, mis võivad mõjutada tulemuste objektiivsust.

Lotmani sõnul kattuvad mitmed arendusalad ja arenduspiirkonnad kaitstavate loodusobjektide asukohaga või paiknevad nende vahetus läheduses ja seega võivad mõjutada negatiivselt kaitstavate loodusobjektide soodsa seisundi tagamist. Lisaks on hindamata kavandatava tuuleenergeetika alase tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja ala kaitseeesmärkidele arendusalade lõikes.

Aruandes puudub näiteks analüüs teemaplaneeringu vastavusest riiklikele arengukavadele. Spetsialistide hinnangul on selgusetu, kas ja millises mahus loob planeering eeldused arengukavades seatud eesmärkide täitmiseks ja millised on tingimused tuulikuparkide liitumiseks elektrivõrguga juhul, kui arengukavades seatud eesmärgid on täidetud. Ameti hinnangul on üle rõhutatud ka liigikaitse ja alahinnatud kliimamuutuste ohjamisvajadusest tulenevad eesmärgid.

“Kui arengukavades seatud eesmärgid on täidetud ja energiasüsteem uusi tuulikuparke ühendada ei võimalda, siis jääb selline väide arusaamatuks ja leiame, et tegemist on hindamise tulemuste objektiivsust mõjutada võiva veaga,” nentis Kaja Lotman. Keskkonnaamet tõi välja, et teadaolevate sobivuskriteeriumide alusel on määratletud tõenäoliselt ebasobivad alad, täiendavat tähelepanu vajavad alad ja põhimõtteliselt tuulikuparkide asukohtadeks sobivad alad.

Vaatamata kriteeriumide määratlemisele kattuvad arenduspiirkonnad ja kohati isegi arendusalad siiski arendamiseks kõige vähem sobivate aladega, nagu näiteks Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Sepa loodusala (S2, vaata kaardilt) ja Koigi loodus- ja linnuala (S5), I kaitsekategooria liigi elupaigad ja ehituskeeluvööndid.

Sepa loodusala on keskkonnaameti hinnangul tervikuna sobimatu, sest kaitse all olevate kotkaste püsielupaik piirneb vahetult arendusalaga. Mõlema pesitseva vanalinnu elupaigakasutuse kohta on MTÜ-l Kotkaklubi GPS-andmestik, mis näitab ala esmatähtsust must-toonekure elupaigana. Koigi loodus- ja linnuala asub aga kriitiliselt lähedal I kaitsekategooria liikide püsielupaikadele ja hõlmab kahe kaitsealuse liigi toitumisalasid.

“Kaljukotka puhul on arenduspiirkonna S5 mõjualas asuv pesa Saare maakonna ainuke, mistõttu on ohus ka liigi loodusliku levila säilimine. Seega pole keskkonnaamet nõus, et neisse kohtadesse tuleks arenduspiirkond,” rõhutas ameti juhataja.

Kavandatav arenduspiirkond S1 paikneb nn tõenäoliselt ebasobivas alas I kaitsekategooria samblikuliigi leiukoha puhvertsooni tõttu, S6 paikneb aga samalaadses alas Kingli peakraavi ning S4 Laugi peakraavi puhvertsooni tõttu, kuhu edaspidi kavandatakse ilmselt kaitsealuse Euroopa naaritsa püsielupaigad, mistõttu taoliste alade arvamine arenduspiirkondadesse ei ole ameti hinnangul põhjendatud.

Keskkonnaameti kinnitusel peab KSH aruanne sisaldama analüüsi kavandatava tegevuse mõjudest konkreetsetel arendusaladel lähtuvalt Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitse-eesmärkidest ja terviklikkusest. Arvestades mitme kavandatava arendusala paiknemist Natura 2000 võrgustikku kuuluvate linnu- ja loodusalade läheduses, võib nende alade määramine arendusaladeks olla ennatlik võimaliku negatiivse mõju tõttu alade kaitse-eesmärkidele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)