Kuressaare muusikakoolis kuivavad pillid edasi (13)

Kuressaare muusikakoolis kuivavad pillid edasi

RÕÕM JA MURE: Ülemisel fotol rõõmustab direktor Tarmo Berens muusikakooli ehituse ajal, et maja on sarikad peale saanud. Alumisel pildil on näha tagajärg, mis tuleneb sellest, et tellija ja projekteerija ei näinud ette sobivaid tingimusi muusikariistadele.
Fotod: Peeter Kukk, Erakogu

Värskelt renoveeritud Kuressaare muusikakoolis on jätkuvalt probleeme vähese õhuniiskusega, mistõttu kallid muusikainstrumendid rikutud saavad. Lahendus on välja mõeldud, kuid raha selle tekitamiseks esialgu pole.

Pea viis kuud tagasi kirjutas Saarte Hääl loo sellest, et praktiliselt uuesti üles ehitatud Kuressaare muusikakoolis on probleeme vähese õhuniiskusega. Väidetavalt oli näiteks klaveri all hoitud vajaliku niiskuse tagamiseks veeämbrit. Kooli direktor Tarmo Berens lükkas selle jutu tookord siiski ümber. Siis lubati konditsioneerimise probleemile lahendust, kuid probleem püsib jätkuvalt. Selle tõestuseks on kas või foto viiulist, mille lakikord kobrutab ja mureneb.

Mureks on jätkuvalt see, et maja ventilatsioonisüsteem soojendab õhu automaatselt toatemperatuurini ja see muudab õhuniiskuse madalamaks, kui pillidele on ette nähtud. Õppetööks on niiskusetase normikohane. Kuressaare linnavalitsuse ehituse spetsialist Rein Kallas on uurinud ehituse lähtedokumente ja seal on öeldud, et niiskus peab vastama normidele. Aga millistele, kas inimtegevuse või pillihoidmise, seda täpsustatud ei ole. Õhuniiskuse stabiliseerimise teema oli kerkinud ka ehituse käigus, kuid siis ei olnud enam võimalik midagi ette võtta.

Kallase sõnul on juba võetud hinnapakkumised süsteemile, kus niiskus oleks ruumide kaupa reguleeritav. Selle maksumus jääb suurusjärku 30 000 eurot (ehk 467 000 krooni – toim). Rein Kallas on rääkinud mitme teise muusikakooliga ja tema andmetel on samasse ämbrisse astutud mujalgi. Samas on Pärnu kontserdimajas taoline süsteem olemas ja Kallase sõnul on lisaks süsteemi enda kallidusele kulukas ka selle ülalpidamine.

Miks projektis sääraseid probleeme ette ei nähtud, seda Kallas öelda ei osanud, kuid nentis, et tegu võis olla lihtsalt kokkuhoiuga. Nüüd tuleb linnavalitsusel see raha kuskilt lihtsalt leida. Abilinnapea Kalle Koov ütles Saarte Häälele otse, et sellist raha linnaeelarves ette nähtud pole. “Tuleb leida projektide näol täiendavaid rahastusallikaid,” nentis Koov.

Koov lisas, et põhimõtteliselt võib selles jamas teda süüdistada, kuna tema oli vastutav hoone valmimise eest. Miks probleemid kerkisid, seda Koov öelda ei osanud. Võib-olla oli tegemist projekteerija teadmatusega, kuid abilinnapea ei välistanud ka lihtsalt kokkuhoidu. Ta märkis, et see pole kellelegi enam saladus, et ehituses tehti totaalseid alapakkumisi ja ka muusikakooli ehitamine võib sobituda taolisesse ritta. Koovi sõnul ei olnud midagi teha, kuna riigihangete seadus seob tellija käed üsna tugevalt.

“Me lakume neid haavu praeguseni,” viitas Kalle Koov ka 5. lasteaia ehitusele, kus leping Facioga lõpetati ning Koger ja Partnerid maja ehitamise lõpuni viis. Abilinnapea sõnul on ka muusikakoolis probleeme piisavalt, õnneks on tema sõnul garantii veel kehtiv ja seega on EBC Ehitus kohustatud puudused kõrvaldama. Näiteks tõi Koov ka puuduliku heli-isolatsiooni.

Võimaliku väite, et tegu on ehitajapoolse kokkuhoiuga, lükkab EBC ehituse projektijuht Indrek Varris ümber. “Õhukonditsioneerimise süsteemi puudumist muusikakoolis ei saa kindlasti pidada ehitajapoolseks kokkuhoiuks, sest sellist süsteemi ei olnud hoonele projekteeritud,” ütles ta.

Ehitaja teeb pakkumise ja ehitab vastavalt projektile, projekteerijale esitab lähteülesanded omakorda tellija. Ülesannetes on ka kirjas, millistele parameetritele peab vastama siseõhk. Nendele see Varrise sõnul ka vastab.

Projektis ette nähtud parameetrite järgi siis otsustatakse, kas piisab tavalisest ventilatsioonist või on vaja keerukamaid süsteeme. “Arvan, et siin ei olnud projekteerija piisavalt kursis, milliseid tingimusi on vaja muusikainstrumentide hoiustamiseks,” lükkas Varris palli tellija ja projekteerija väravasse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)