Saarlaste valimisaktiivsus oli vilets (2)

Esialgsetel andmetel käis riigikogu valimistel hääletamas 573 325 hääleõiguslikku kodanikku üle Eesti, mis moodustab 62,9 protsenti valijate üldarvust. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Tallinnas (70,0 %), kõige väiksem Ida-Virumaal (55,4 %).

Saare maakonnas käis valimas 56,3 protsenti valijatest, mis on kogu Eesti arvestuses eelviimane tulemus. Saarlastest vähem käisid hääletamas vaid idavirumaalased, kus protsent oli 55,4. Saarlastega samas ringkonnas olnud hiidlastel oli valimistest osavõtu protsent 60,1 ning Läänemaa valijatelt tuli maakonna protsendiks 59,6.

2007. aastal võttis riigikogu valimistest osa 61,9 protsenti valijatest, 2003. aastal 58,2 protsenti, 1999. aastal 57,4 protsenti, 1995. aastal 68,9 protsenti, 1992. aastal 67,8 protsenti.

Kuigi üleüldine valimisaktiivsus oli saarlaste seas suhteliselt madal, oli vähemalt Kuressaare Ristiku lasteaias asunud valimisjaoskond pühapäeva pärastlõunal rahvast pungil. Oma valimissedeli valimiskasti poetanud Pille tunnistas Saarte Häälele, et valijakaarti talle kummalisel kombel sel aastal ei laekunud, mistõttu läks ta ise Ristiku valimisjaoskonda uurima, kas ta seal valijate nimekirjas üldse ongi. Ta nentis, et pole süvenenud ka erakondade valimisplatvormidesse, seega ei olnud ta kursis ühegi valimislubadusega, mistõttu otsustas ta kuulata oma südame häält. „Valisin inimese, kes mulle sümpatiseeris,“ kinnitas Pille. „Kui ma ütlen ausalt, siis käisin Eesti valitsuse ajal praegu üldse esimest korda valimas,“ lisas ta.

Ristiku valimisjaoskonna liige Marian Hallikäär kinnitas, et nende jaoskonnas käidi valimas kõvasti nii eelhääletuse ajal kui ka valimispäeval. „Vähemalt eelmiste valimistega võrreldes on minu arust küll päris aktiivne see valimine ja seda on tore näha,“ tõdes ta. Eriti palju käis tema sõnul valimas noori ja esmavalijaid. „Meie valimiskoolist on, ma arvan, tublisti kasu olnud,“ naeris ta.