Kaugtöö – kas töö tegemine distantsilt? (1)

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 4 sätestab – kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töötegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas, peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.

Siit järeldub, et kaugtöö tegemises tuleb töölepingu pooltel kokku leppida, kokkulepe peab olema kirjalikult vormistatud (§ 6 lg 9). Koht, kus töötaja töökohustusi täidab, näidatakse kohaliku omavalitsuse täpsusega. Selleks võib olla töötaja elukoht või mõni muu sobilik paik. Kaasaegsed infotehnoloogilised võimalused (internet, Skype, mobiiltelefon) võimaldavad teatud ametite puhul töökohustusi täita väljaspool tööandja tavapärast tegutsemiskohta.

Kaugtöö tegemine sobib eelkõige raamatupidajatele, müügiesindajatele, infotehnoloogia arendamise ja projekteerimisega seotud töötajatele. Praktikas on levinud ka nn segavariant, kus osa tööpäevi on töötaja kohustatud viibima tööandja tegutsemiskohas ja mõnel päeval nädalas täidetakse tööülesandeid kodus. Kaugtöö tegemises võidakse kokku leppida kas töölepingu sõlmimisel või igal ajal töösuhte kestel.

Millega arvestada?

On arusaadav, et kodus töötamise korral kaasnevad sellega kulud. Arvuti, printeri ja telefoni aktiivsema kasutamise ja tehnika hooldamisega võivad kaasneda tavapärasemast suuremad kulud. Enne kõnealuse kokkuleppe sõlmimist peaks täiendavate kulutuste küsimused tööandjaga täpsustama.

Kui on kokkulepe, et üks tööpäev kuus tuleb Haapsalus elaval töötajal töökohustusi täita tööandja ettevõttes Narvas, siis vajaks selgitamist, kelle kanda jäävad sõidukulud. TLS-i § 40 lõike 1 kohaselt võib töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on õigustühine.

Kaugtööga kaasneb piiri kadumine töö ja eraelu vahel. Seetõttu igale töötajale kaugtöö ei sobi. Samuti võib töötajal tekkida meeskonnast kõrvale jäetuse tunne. Enesestmõistetavalt peab alati toimima internet. Kahjuks see kõikjal maapiirkondades täna veel nii ei ole. Siia lisanduvad ilmastikuoludest tingitud elektrikatkestused. Need asjaolud võivad põhjustada seda, et töötaja ei suuda töötulemust tööandjale üle anda kokkulepitud tähtajaks.

Tööandja peaks töötajale selgitama, kuidas, millisel viisil ja mis tähtajaks tuleb töötulemus ettevõttele üle anda. Kindlasti peab töötajaga kokku leppima, kuidas on võimalik temaga vajaduse tekkimisel kontakti saada. Töötaja peab teadma, kas ta on kohustatud igal tööpäeval tutvuma oma e-meili postkasti sisuga. Kokkuleppe võib sõlmida ka selle kohta, et tööpäeviti näit kell 9–10 peab töötaja olema tööandjale kättesaadav telefoni teel.

Juhtum praktikast

Kaugtöö tegija sõitis nädalaks Eestist ära tööandjat sellest informeerimata. Viimasel oli vaja töötajaga kontakti saada, mis ei õnnestunud. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas tegemist oli töökohustuste rikkumisega või mitte. Tööandjal tuleks kaaluda, millised punktid tööandja kehtestatud töökorraldusreeglitest kohalduvad kaugtöö tegijale, millised mitte.

Tähelepanuta ei saa jätta ka tööaja arvestusega seotud küsimusi. Kaugtöö tegemise kokkulepe võiks sätestada ka ületunnitöö, öötöö tegemise ja riigipühal töötamise küsimustega seonduva. Tööajaga seotud küsimused on olulised ka töötaja võimaliku tervisekahjustuse korral. Kui töötajaga peaks juhtuma õnnetus, siis võib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 kontekstis teatud asjaolude esinemisel tegemist olla tööõnnetusega.

Mis on kaugtöö tegemises positiivset? Tööandjal on avaramad võimalused personali valikul. Valiku saab teha tudengite, puudega isikute, pensionäride või teistes regioonides elavate spetsialistide seast. Töötajal omakorda on aja kokkuhoid. Jääb ära tööle sõitmine, tekib võimalus ise oma aega planeerida, lisanduvad mugavus ning töö- ja pereelu ühildamise võimalus.

Peeter Eesmaa
tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)